| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Hää revidiirjä | | | | Läti Vaike | | | | | | Pääle sõta viiekümnendil aastil võeti veskin terri jahvatamisõ iist «matti»: kimmäs protsõnt tull’ anda riigile. Veskin olli pääväraamadu, kohe möldre märke egä päiv jahvatõtu vilä ja saadu mativilä.
Möldre pidi mativilä kats kõrda kuun üle andma teräviläsalvõ. Vili oll’ tuudaigu väega kallis.
Kolhoosõn kaivõti viil urbõkuun rüähakkõ lumõ seest, raoti vallalõ ja pesti reht.
Kolhoosnikulõ masti säidse kopkast ja puul killo villä normipäävä iist.
Veskide mativilä võtminõ ja ärandminõ oll’ rajooni varumisõ valitsusõ kontrolli, tuud tetti veski pääväraamadu perrä.
Ütel hummogul astsõ vanõmb seldsimiis Põlva rajooni varumisõ valitsustõ, ütel’, et om ministeeriümi veskide kontrolli revidiirjä ja tahtsõ kontrolmisõ paprit nätä. Kontrolminõ oll’ tuul aol parajalõ mu tüü. Ütli, et mi ainomanõ lukutagonõ om volinigu kirotuslaud ja paprõ omma sääl lavva seen lukun. Volinik om Vahtsõ-Kuustõ teräviläsalvõn ja tulõ hummõn lõunas.
Seldsimiis kässe kõlista ja õkva är kutsu. Ma püüdse tälle selges tetä, et rajooni pääle om õnnõgi kats massinat ja et muido käü meil egäle poolõ õnnõ tramm nummõr 11. Seldsimiis ütel’, et jääs uutma. Toppõ piibu tubakat täüs, istõ aho mano, võtt’ suka jalast ja lämmist’ jalgu. Lõuna aigu käve söömän, tull’ tagasi ja istsõ edesi.
Ma käve vahepääl lähkümbin veskin ja tei mõnõ õigõ akti, juhus ku revidiirjä taht mõnda veskihe minnä. Õdagu, ku maja tühäs jäi, sai aktõ viil mano kirotõdus, et paras arv täüs saasi.
Hummogu olli akti suhvlin ja volinik Vahtsõ-Kuustõst tagasi. Seldsimehel sai väega hää miil, hõõrsõ kässi ja ütel’, et ma õkva mõtli, et Põlvan omma as’a kõrran. Istsõ lavva taadõ, uursõ hoolõga, kirot’ kontrolli kotsilõ seletüse, võtt’ allkirä ja arvas’, et piäsi mõnõ veski man kah är käümä.
Ma paksõ vällä Rosma veski, tuu häste lähkül. Möldre Joosep kah sääl suur jutu- ja nal’amiis.
Akti kõik klapsõ ja Joosep võtt’ kapist pudõli vällä ja es olõ sis inämb juttugi muialõ minekist. Möldreprovva küdsi paar pannitäüt häräsilmi. Pido tull’ kõva. Ku Joosep karmoska valla lei, tegi seldsimiis väikese tandsu provviga munaküdsämise iist.
Parral aol pand’ Joosep hobõsõ Eku rii ette ja sõidut’ revidiirjä rongi pääle. Umbõs nädäli peräst tull’ kitmiskäskkiri – veskite alase hea töö eest ja ka kõva preemiäsumma.
| | | | Tossu Tilda pajatusõ | | | Puul jutust om võlss!
Ku Võro keskliinan Konsumi puut viil Edu nimega oll’, 1970. aastil, oll’ sääl sainaleht poodivargidõ piltega.
Sprotikarbi näppämisega oll’ vahelõ jäänü üts vanamiis, timä pilt panti saina pääle ja nimi panti kah mano. A vanamiis ütel’ uma nime asõmõlõ naabrimehe nime.
Tä luutsõ, et vast pilt tulõ udutsõlõ vällä ja timä esi päses puhtalt.
A naabri avastiva sulitembu ja naksi hirmsahe mässämä. Varga vanamehe naanõ küsse sis, ku asi oll’ vakka jäänü, mille mehel oll’ säänest tsirkust vaia tetä. «Esi sa ütlet ilmast ilma, et puul mu jutust om võlss!» õigust’ vanamiis umma pätitempu.
Joonistamisõ tunnin
Maakoolin joonistamisõ tunnin lubasi koolioppaja egäl latsõl tsehendä paprõ pääle tuud, mis näile miildü. Latsõ olli ummi pilte man hoolõga ammõtin.
Väiku Ats joonist’ mehilädseaia, kon olli mesitaro ja mehilädse lindaman. Nuu mehilädse sai täl õigõ uhkõ:jämme kerre, suurõ silmä ja laja siiva. A taro olli tsillokõsõ.
Pinginaabri kai sõbra tsehkendämist kõrvalt. «Ku sul mehilädse nii suurõ omma, kuimuudu nä sis taro sisse mahusõ?» küsse tä.
«A mis tuu mullõ putus. Esi tiidvä!» es lasõ nuur kunstnik hinnäst sekä.
| | | Hüvä nõu
Petü munaijätüs
5 munakõllast
140 g tsukõrd
250 ml 35% vatukuurt vahvlitopsõ
Hõõru munakõlladsõ tsukrõga häste är. Lüü kuur vatulõ ja sõs sekä munakõllatsidõ manu.
Maigus võit manu panda pähkmit, rosinit vai sokulaati.
Jaoda vahvlitopsõ sisse ja ku noid olõ-i, sõs panõ karbikõisi sisse. Väegäde hää saa!
| | Perämädse Ene | | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
