Nummõr' 218
Märdikuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toronto võrulaisi perändüs Võrol
  • Uudissõ
     
  • Uma Mekk meelüt’maitsma ja ostma
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri kodo tagasi saia
  •  
  • Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
  • Elo
     
  • Jahimehe: ilvessekatastroof!
  •  
  • Vahtsõt savvusanna-teedüst
  • Juhtkiri: Umma kraami tulõ oppi müümä
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Avitasõ umavalitsusõ tugi, pall’o tutvit ja tegemise kodokandih
     
    Kuis nuuri kodo tagasi saia
      
     
    Tobrelutsu Talis, Põlva maavalitsusõ nuuritüü juht 
      
    Mul ei olõ külh õkvalt säänest pilti vai tabõlit iih, ku pall’o nuuri taht päält ammõdi selges opmist umma kodokanti tagasi tulla. A käve paar nädälit tagasi Põlva ütisgümnaasiumih 9. klassilõ «Tagasi kuuli!» tunni andmah. Küsse nuuri käest, et kes taht är minnä ja kes taht jäiä? Oll’ noid, kes tahtvagi är minnä, et Põlvah olõ-i midägi tetä. A uskmalda pall’o ütli, et nimä tahtnu külh jäiä.

    Sääne tahtminõ tulõ seestpuult: inemisel om huvi tah maakotussõh midägi är tetä. A noorõ läävä kavvõmbahe, Tartohe ja Tal’nahe edesi opma. Et nä säält tagasi tulõssi, piät näil olõma sääne asi, mis näid siin hoit.

    Pere muidoki om, a võissi olla ka määnegi mitteammõtlik tüü: toimõndaminõ seltsih vai organisatsioonih. Ma esi lätsi 2008. aastagal ülikuuli opma, a pidi iks kõikaig Põlvah käümä:toimõndi Põlvamaa nuurikogoh. Sääl omma kuuh targa, hää ja huvitõdu noorõ, kes tahtva midägi är tetä.

    Nii oll’gi mul siin pere ja tuu mitteammõtlik tüü. Saa es tuu iist rahha, a sai sändse emotsionaalsõ pai. Niimuudu tulõgi inemisel tunnõ, et kodokandil om tedä vaia.

    Arva, et nuur tulõ kimmämbähe tagasi, ku tä om köüdet uma valla vai liinaga, kost tä peri om. Umavalitsus pakk noorõlõ midägi tegemises vällä, nuur esi om teküs ja nii tä uma kodokandi külge kinni jääski. Tuuga piät kõik aig tüüd tegemä. Kimmähe inne, ku noorõ omma kotost är lännü. Selle et ku nä ommaki joba lännü, sis om näid joba väega rassõ tagasi tuvva.

    Tulõ nuurilõ näüdädä, mändse võimalusõ omma kodokandih. Ja küssü nuuri hindä käest, midä nimä esi arvasõ, midä näide kodokandih är tetä saa. Ma või avita projektõ kirota, tiiä, koh miä om ja tiiä inemiisi, kiä tiidvä inemiisi... Niimuudu saava ammõtnigu nuuri avita.

    A nuur piässi tegemä tuud, midä tä esi tetä taht. Inemist ei saa panda tegemä tuud, midä tä tetä ei taha ja tuu olõ-i õigõ kah. Ku nuur taht muidoki kõrraga suurt maia ehitä, kohe kõik saanu kokko kävvü ja rõõmsa olla, sis muidoki, edimädse laksuga tuud tetä ei saa. A saa anda väiku tarõkõsõ ja sis edesi märki.

    Tuust om pall’o api, ku umavalitsõja näütäse vällä, et nä tahtva nuuri inemiisi umma kodokanti tagasi saia. Tuus ei piä kimmähe rahha vällä käümä.

    Väiku as’aga saa suuri asju muuta: näütüses ku noorõ ütlese, et nä tahtva jalgpalli mängi, a näil olõ-i värehtit, sis vallaammõtnik – mille ei vallavanõmb esi? – lätt ja lüü poissõga puust jalgpallivärehti kokko. Ja nuurilõ hindäle või julgõhe pakku tegemiisi, mille iist saa-i palka, a saa emotsionaalsõ pai, minkast ma inne kõnõli.

    Muidoki piät ka nuur esi tegemä pall’o tuu hääs, et täl tulõviguh umah kodokotussõh tüüd ja tegemiisi olõssi. Üts, mis edesi avitas, om lagja tutvidõ võrk. Tuuperäst soovitagi nuuril kimmähe kohegi organisatsiooni minnä.

    Ma esi opi ülikoolih sotsiaaltüüd ja psühholoogiat, tuuperäst mul tulõ joba koskilt seest tunnõ, et inemiisiga piät läbi käümä ja näidega kuuh midägi ette võtma. A hää om läbi kävvü iks ummi inemiisiga. Mul om iks sõpru Põlva kandih, kes kõnõlõsõ võro kiilt, näidega om iks hää juttu aia. Ka hulk ammõtnikkõ mõistva võro kiilt kõnõlda. Paar lausõtki vaihta – iks om hää tunnõ! Tuu om umakandi, vana Võromaa kandi tunnõ.

    Mul olõssi hää miil, ku noorõ kirotanu Põlvamaa nuuriportaali ka võrokeelitsit kirotuisi. Olõ-i tähtsä, kas kirotaja eläs Põlva vai Võro maakunnah. Niisama omma Võro maakunna noorõ oodõdu Põlvamaa nuurikonvõrentsile 24. märdikuu pääväl: säält saa vahtsit tarkuisi ja ummi tutvidõ tsõõri laembas.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin