Nummõr' 218
Märdikuu 16. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Toronto võrulaisi perändüs Võrol
  • Uudissõ
     
  • Uma Mekk meelüt’maitsma ja ostma
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri kodo tagasi saia
  •  
  • Kõivupuu Marju: võrukõsõ keelepruuk om vänge, a täpne!
  • Elo
     
  • Jahimehe: ilvessekatastroof!
  •  
  • Vahtsõt savvusanna-teedüst
  • Juhtkiri: Umma kraami tulõ oppi müümä
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Vahtsõt savvusanna-teedüst
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Kõgõ vanaperätsemb kooba-savvusann Süvähavval. 
      
    «Nooril olõ-i aigu sannah kävvü, pangalain om säläh, tuuperäst tetti soomõ keres sisse, a õigõ olõssi võtta sannahkäümise jaos aigu ja istu sannatrepi pääl nikani ku päiv är mõtsa taadõ lätt!» – nii oll’ üts vanamiis kõnõlnu Reimanni Nelele, kiä ai seo süküs juttu 15 savvusanna umaniguga.

    Savvusannu kotsilõ korssi suvõl teedüst ka Tarto ülikooli tudõngi. Iks tuuperäst, et Võromaa savvusann kunagi UNESCO ilmaperändi nimekirja saasi.

    Midä vana Võromaa savvusannu kotsilõ teedä saadi, tuust kõnõldi minevä riidi, 12. märdikuu pääväl Väimälän peetül edimädsel sannakonvõrendsil.

    Vahtsõt teedüst oll’ hulga: näütüses käve Reimanni Nele kaeman kattõ vahtsõt kooba-sanna. Üte ragosi Süvähavva luudustalo pererahvas liivahauda kolmõ pääväga, tõsõ jaos kullu Kanepi Kaagri külä Hino talo rahval terve suvi. A mõlõmba omma rahul, et taa kõgõ vanaperätsembä savvusanna hindäle saiva.

    «Mõtli, et seoilma-ao imä ei julgu väega tsillokõisi latsi savvusanna viiä, a ei, käävä mõnõkuudsõ latsõga ja ei pelgä midägi!» kõnõl’ Reimanni Nele.

    Tõsõlt puult tulli inemiisiga kõnõlõmisõst vällä päämidse hirmu, miä peenembäl liinarahval savvusanna kotsilõ omma.

    «Pelgäse savvu, arvasõ, et sannah tulõ kävvü savvu seeh, et tulõ hinnäst mõskõ põrmandu ja savvu vaihõpääl,» selet’ Nele. «Mõnõ pelgäse külmä põrmandut ja pall’o omma kimmä, et savvusannah saa hirmsahe mustas.» Nii selet’ki üts vanaherrä, määne piät liinanuuri meelest sann olõma: suur tünn om tulõ pääl, istva sääl seen ja serbäse olut.

    A muidoki om meil Võromaal alalõ tuhandõ savvusanna ümbre ja inämbüs näide umanigõst mõist umast savvusannast väega luku pitä.

    Sannankäümise sõnnu teedäs kah viil veidükese, a noid ei taheta inämb kõvva üteldä, üteldäs hindäette vai mõttõn.

    Reimanni Nele ütel’, et sai esierälist teedüst tuu kotsilõ, kuis sanna om viil päält mõskmisõ pruugit. No muidoki suidsutõdas sääl lihha, a sannan om peetü ka eläjit, näütüses lambit ja ütte sanna mahutõdi esiki lehm ütes talvõs är.

    Savvusanna-teedüst naatas pandma vahtsõ kodolehe pääle, tuud nakkasõ luuma Võromaa kutsõhariduskeskusõ noorõ. Täämbä (16.11) tetti vallalõ Eesti vaimlidsõ perändi kodoleht, kon om savvusanna kotsilõ kah eräle nukk.

    Savvusanna ilmaperändi nimekirja viimist vidä iist peris lagja huviliidsi tsõõr, kinkalõ mi uma savvusann kõrda lätt. Ka vahtsõ huvilidsõ saava ettevõtmisõ man abis olla.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin