Nummõr' 217
Märdikuu 2. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võistlus «Uma kiil pildi pääl»
  • Uudissõ
     
  • Navi kalamiis sai kodojärvest «elo kala»
  •  
  • 30. rehekuu pääväl peeti Haanin edimäst kõrda 100 kilomiitre jala läbi saamisõ võistlust
  •  
  • Leevälaat Kanepin
  •  
  • Väimälän kõnõldas savvusannast
  • Märgotus
     
  • Hingiao mõtõlus
  •  
  • Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht!
  • Elo
     
  • Latsiaiah umma otsmah
  • Juhtkiri: Uma kiil sildi pääle!
    Uma Lehe kuvvõs suur jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Savvusannan
    Innembi
     
    Võromaa inemiisi mälehtüse savvusannast: kuis sääl käüti, midä kõnõldi, midä pääle mõskmisõ viil tetti ja miä viil sannast meelen om.
     
     
    Elo perämäne savvusann
     
    1960. aastaga sügüse, pääle Ukrainast tagasitulõkit, osti ma Räpinä lähkohe Toostõ-Alaviirde hindäle väikese popsi elämise.

    Mi kõrval elli ütsik vana ja haiglanõ naistõrahvas. Timä elomaja mano oll’ ehitet ka savvusann. Järgmidsel aastagal läts’ tuu naabrinaanõ är Naha küllä elämä. Kõik tõõsõ huunõ vidi timä ristipoig hindäle är küttest, a sanna joudsõ mina hindäle kaubõlda. Sann oll’ viil kõrralinõ, õnnõ tuu oll’ halvastõ, õt mino elämise poolõ säläga. Sai suu päält sammõl valmist tuudu, sann lakja võetu, kodolõ lähembäle müürükivi paika pantu ja sann vahtsõst üles sammõldõdus, näoga kodo poolõ.

    Pääle mino ja mu elokaaslasõ Aino elli mi man ka viil mu imä tädi. Ku ma edimäst kõrda sanna är küti, sis lubasi sanna minnä vanatädil kõgõ inne.

    Vanatädi tahtsõ veiga kõvva lõõnat ja pall’o vihtu. Vanatädiga üteh läts’ sanna ka Aino. Peräst Aino kõnõl’, õt tädi lask’ nii sääntse lõunõ, õt Aino pidi käpilde põrmanduh olõma niikavva kooni tädi hinnäst vihõl’. Ku tädi sannast kodo tull’, sis timä tennäs’ kõgõst hingest jumalat, sanna ehitäjät, viikandjat, sannakütjät ja sausüüjät. Tädi pallõl’ jumala käest hüvvä tervüst ja pikkä ikä toolõ inemisele, kiä oll’ tälle nuu sannamõnu andnu.

    Ma kullõlsi toda jumalapallõmist päält ja pei peenükeist naaru. Mullõ oll’ tuu veiga võõras, selle õt ma esi õs olõ opnu jumalat pallõma. Kõik aig olli tüütänü komsomoli lüükehitüisi pääl, olli hannani verevät poliitikat täüs.

    Kommunism oll’ jo jumalavastanõ. A tuu, kuis kadonu vanaimä minno 5–6 aastagadsõlt kar’a man jumalat pallõma opas’, oll’ ammuki meelest lännü.

    Vahepääle oll’ jäänü sõda ja pikä Vinnemaal eledü aastaga. A tuukõrd õs jätä ma Ainolõ õks nal’aga poolõst sosistamalda: «Näet, tädi õs pallõgi sullõ jumala käest tervüst, pikkä ikä ja õnnõ eloh!» Tuu pääle kai Aino mullõ kur’astõ otsa.

    Ma tei sanna suurõmba kerese. Kerese sisse panni ka suurõ katla, koh oll’ hüä mõsuvett lämmäst aia ja tsiakardohkit kiitä. Sannah sai muidogi ka lihha suidsutõdus. Liha sai veiga hüä.

    Toda sanna sai ma tarvita niikavva ku mu elämine jäi maaparandusõlõ ette. 1967. aastagal ostigi hindäle Räpinähe elämise. Siin om mul ilma saulda sann.


    Ämariku Volli

     
    Seimi Lea: Üteiälidse
    Raudsepä Virve: Kats esierälist sannaluku
    Kõolehe Anne: Tartumaa suidsusannast
    Ämariku Volli: Elo perämäne savvusann
    Hüvato Maie: Mehekodo sann
    Laanekivi Õie: Savvusann Aiaoroh Kolepi küläh
    Saaroni Erika: Väiku sannaoppus
    Kivi Luule: Karula savvusannast
    Riitsaarõ Lainõ: Savvusannah käümise lugu, koh olõs ka uma elo andnu (jätnü)
    Ruuli Helve: Uma sann
    Helve Meegomäelt: Pätitego suidsusannah
    Raudkatsi Ene: Mu suidsusanna
    Kiviranna Ülo: Suidsusann Kooskorah
    Jõksi Ado: Kirmse külä suidsosanna
    Liira Singa: Missokandi savvusannast
    Vähesoo Luule: Sepä talo suidsusann
    Orgla Lea: Liha sautaminõ sausannan
    Parvõ Airi: Liinaprovva tahtsõ vanavanaesä sanna puhtas mõskõ
    Pressi Heldur: Haanimaa savvusannust
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin