Nummõr' 217
Märdikuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võistlus «Uma kiil pildi pääl»
  • Uudissõ
     
  • Navi kalamiis sai kodojärvest «elo kala»
  •  
  • 30. rehekuu pääväl peeti Haanin edimäst kõrda 100 kilomiitre jala läbi saamisõ võistlust
  •  
  • Leevälaat Kanepin
  •  
  • Väimälän kõnõldas savvusannast
  • Märgotus
     
  • Hingiao mõtõlus
  •  
  • Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht!
  • Elo
     
  • Latsiaiah umma otsmah
  • Juhtkiri: Uma kiil sildi pääle!
    Uma Lehe kuvvõs suur jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Savvusannan
    Innembi
     
    Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht!
     
      
     
    Tõntsu Tiit arvas, et Võrumaa kandi pidänü inämb kuuntüüd tegemä 
      
    Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

    Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?

    Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi.

    Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!


    Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?

    Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn.

    Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama?

    Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

    A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä!


    A midä sis tetä, et parõmb saasi?

    Või-olla ei piäki valdu kokku pandma. Või-olla olnu hää Soomõ varjants, et kõigilõ jääs vald alalõ, a kõnõldas kokku, mändsit asju ütenkuun aias.

    Haigõmaja ja gümnaasiumi pruukmisõ kotsilõ võissi olla ütidse leppe.

    Ütte võissi minnä kandi, kon kuuntüüd tetäs: tsõõr Võru, Vahtsõliina, Rõugõ-Haani, Antsla ümbre. A ku kats viletsät valda kokku panda, sis saa-i näist kuun üts rikas!



    Hädä om jo tollõn, et armõdu veidü nuuri inemiisi tulõ umma kodokanti tagasi. Midä tetä?

    Meil tulõva tagasi sändse 40–50 aastadsõ: inemine om vällämaal är möllänü, täl omma kõik as’a olõman, tä taht tulla vaiksõmba kotussõ pääle.

    A noorõl om pall’ast ilusast luudusõst veidü. Tä taht tiatrile ja üükluppi minnä ja midä tuu tähendäs – transporti. Mille üteldäs sõnapaari «Aju ja asfalt»: ku mi es saa kõrralikku asfalti teie pääle, sis saa-i ka ajjõ siiäkanti.

    Tuu, et olõ-i kimmüst ei haldusreformin egä koolõn, süü inemiisi: sul väiku latsõ kasusõ, a ei tiiä, kas saat nä panda siin gümnaasiumilõ. Antslast Võrulõ gümnaasiummi kävvü ei saa! Sis nakkas rahvatands ja tõsõ huvitsõõri olõma bussin: võetas üts suur buss, tandsva ja laskva kukõrkuuti sääl! No ei olõ võimalik!

    A kuul pandas kinni, ku iks latsi ei olõ. Meil oll’ Lepistü koolin katõn viimätsen klassin ütsainus poiss. Õnnõ katõ. Meil om sääne kommõ, et kutsumi parõmba opilasõ vallavanõmba ja koolidirektride vastavõtulõ. Sis ma olõssi pidänü kutsma nuu kats katõmiist kah – klassi kõgõ parõmba opilasõ! Kae, ku absurdsõs või minnä teema!

    A kas kiäki om uurnu, mille pandva vanõmba uma latsõ Tartulõ kuuli? Kas mi kooli omma kehvä vai om tuu asi moodun? Tan tegevä kurja nuu kuulõ edetabõli: mis viga eliitkoolil, sinnä võetas konkursiga vasta õnnõ mändsitki taibusiid! A siin piät eski Kreutzwaldi-kuul kõik suuvja vasta võtma!

    A inemine taht siiä tagasi tulla, ku täl omma sugulasõ ja juurõ siin.

    Asi lännü parõmbas, ku riik mõnõ kimmä as’a är tege. Innekõkkõ om tähtsä maaküsümüs. Ku rassõ om saia maatükkü! A nuur inemine ei taha siin ellä kortõrin, või-olla ämmäga üten! Ku saa anda nuurilõ inemiisile maatükü, sis nuu ehitäse pääle uma elämise ja jääse siiä. Oppajilõ võissi anda riigi reservmaast tükü.



    Mink pääle tulõ viil märki?

    Maakunna arõngufondi tulõssi edesi aia. Ma ei piä tuud õigõs, et inemine tege midägi kogokunna hääs, saa tuus PRIAst tukõ, a piät kõgõpäält uma vara pandis pandma, pangast lainu võtma, as’a valmis tegemä ja sis andas viil jupi ao peräst tuu PRIA toetus kätte. Tuu ei olõ normaalnõ!

    A tuu Euruupa fondõ abi teema man näe ütte murõt: ku tetä kõrda kõik koolimaja – Antsla, Vana-Antsla, Urvastõ, Kuldri, Kanepi, Karula – kõik tegevä, a meil om viil Antslan latsi, a muial om iks tuuga kõhna!

    Mu otsusta tuu ei olõ, a ma näütüses ei olõssi Kuldri kooli kõrdategemises rahha andnu. Ku tuu katõssa miljonni, mis sääl aastan kulus latsi koolitamisõs, olõssi Antslaga kokku pandnu, sis olõssi saanu panda käümä taksobussi egä kümne minuti takast! Latsõ olõssi saanu ummin huvitsõõrõn kävvü ja perän olõssi saanu nä kodu viiä. Kas noid suuri remondituid koolimajju viil kavva pruugitas, tuu om peris kahtlanõ. Peris nii tuu ei olõ, et ku om külän kuul, om sääl elu.

    Sama lugu om ujulaga, midä Võru liin taht ehitä. Teemi parõmb tuu ujula kõrda, mis joba olõman om! Sinnä käümine ei olõ ju määnegi murõ! Vot seo om kuuntüü küsümüs!

    A noid asju saa-i umavalitsusjuhi sukugi kõnõlda. Ku sa uma valla iist ei saisa, sis sinnu lüvväs minemä.


    Küsse Harju Ülle


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin