|
|
| | | | | Kallasõ Aare: egäst latsikodolatsõst saa kirota põnõva romaani |
Rõugõ miis', katõ keskkoolipoisi esä Kallasõ Aare (45) om joba 17 aastakka Tilsi latsikodo päälik. Latsikodo 63 latsõ iist hoolitsõs tä nigu ummi latsi iist.
| | |
| Kas ti tüü om rassõ? | | | Kimmähe rassõmb ku koolidirektori ammõt', meile jo häid latsi saadõtagi-i. A taa um huvitav. Egäst latsõst, kiä siin um, saa kirota põnõva romaani.
Pall'o inemise ei tiiä latsikodo elost midägi. Vanastõ olli latsikodolatsõ pall'as pöedü pääga, üttemuudu rõivin ja liiksõva kamban – tuud inämb olõ-i. Näil umma uma «perre» ja uma tarõ op'misõs, magamisõs ja söögitegemises. Kõik' um võimalikult kodo muudu. |
| | | Ku pall'o latsi tulõ üte täüskasunu kottalõ? |
| | Kats', a sääl seen umma ka kokatädi ja majandustüüline. Egä «perre» pääle um 3,5 kasvatajakotust ja üts' abilinõ. Perren um 8–10 last, lisas viil kavvõmbal opja. Um õnnõ üts' kasvatusvahend' – sõna. A inne latsikottu tulõkit umma nä pidänü kõik' är tundma – umma saanu naha pääle, olnu nälän, põlõdu.
|
| | Murõs um, et lats' joud meile sis, ku tä um joba probleeme seen, kõgõ perämädsel momendil, ku sugulasõ tedä kah inämb ei taha.
Kõgõ hullõmban olokõrran umma nä olnu väikulatsõ-iän, a hädä saava avaligus kooliaol: mille lats' kuuli ei tulõ, mille um mõskmada, sinikaga vai olõ-i üten söögirahha. Looda väega, et kunagi tulõ valda latsikaitsõtüütäjä, kiä saassi kipõmbalt jaolõ, ku mõnõn perren säändse as'a juhtusõ. | | | | | Murõs um, et lats' joud meile sis, ku tä um joba probleeme seen, kõgõ perämädsel momendil, ku sugulasõ tedä kah inämb ei taha. | | | Ütski lats' ei taha aga umast kotust är tulla, miä sis, et tan olõ-i süvväki. Um pall'o olnu juhtumit, et last mindäs är võtma, a pini umma vallalõ ja esä sais jahipüssäga iin. Sots'aal'tüütäjät sisse ei lasta ja politseinigul olõ-i õigust sisse minnä.
Võlss' um tuugi, et võedas sis vanõmba latsõ är, a noorõmbit võeda-i, kukki um teedä, et vanõmba ei muutu. Tegeligult piäs latsõ julgõmbalt är võtma, sis um võimalus löüdä tälle vahtsõnõ pere, kiä võtt tä umas, kasvatas üles ja mi saami pall'o parõmba ilmakodanigu. |
| | | Kas pall'a sõnaga saa latsilõ õigusõ-kohustusõ selges tetä? |
| | Tuud, miä um imä-esä puult üten antu, pall'o muuta ei saa. A ku rahuligult kõnõlõt, kasvai kümme kõrda, nakkas tä üts'kõrd märk'mä, et vas't taa um õigõ jutt. Põhilinõ um kittä tuud, midä lats' häste tege. Mi majan mõskva latsõ esi umma tarrõ, hoitva maja ümbrüst kõrran. Tüüd um mailm ja tuuperäst piätki latsikodo maal olõma, et latsil olõssi midägi tetä.
|
| | | Määne om latsikodo kõgõ suurõmb murõ? |
| | Põrõhõlla tuu, et üllestpuult kaiõn lää-i Eesti 2500 latsikodolast kukki pall'o kõrda. Tahetas latsikodo riigi alt umavalitsusõlõ anda. Umavalitsusõlõ pandas kohustuisi manu, a rahha noidõ jaos anda-i. Puulin vanadõkododõn um teenüsse hind joba kallimb ku meil. A latsõ kasussõ, rõivit um vaia osta, näid koolita, huvitegevüses...
Võtami nitti rikkidõ riike päält, a arvõsta-i umma ressurssi. Kõgõ kontrollitas, kas nõudit täüdät, a vahendit olõ-i. |
| | | Kas perre tahtva ti latsi? |
| | Latsikodo piäs olõma lühiaolinõ: teemi latsõ tervüse kõrda, panõmi tä op'ma, hindä iist huult kandma, kaemi tälle perre ja lasõmi sinnä kasuma.
Kuun üts'-kats' kõnõt tulõ, tahetas iks noorõmbit. A vastsündünüst jo näe-i, määne inemine täst tulõ. Viieaastadsõst ja vanõmbast näet är, määndse tä huvi, iseluum ja vaimnõ arõng um. Pall'o hääl järjel perre võtva latsõ tsillokõsõst pääst ja tuu jovva-i kuvvõndast klassist kavvõmbalõ – mõistusõ lagi um vanõmbilt üten annõt.
Meil umma õnnõs ka tugiperre, kiä joulus vai vaheaos latsi võtva. Siin um näid inämb ku Tal'nan, mis sis, et inemiisi elojärg olõ-i nii hää. Latsõ tulõva tagasi, umma pall'o rahuligumba ja opva, kuis perre toimõ tulõva.
|
| | | Latsõ kasvatamisõs kulluv 2500 krooni kuun. Pall'o kasuvanõmba saava? |
| | Tsipa üle 700 krooni. Ku riik' mõtlõ-i kasuperre toetust nõsta, jääs noid õnnõ vähämbäs.
Latsikodolast um iks rassõmb kasvata ku umma ja säändse rahaga tulõ-i jo mitmõ perre vällägi. Kasuperre võissi saia vähämbält miinimumpalka.
|
| | | Um jouluaig ja ku inemisel tulõ suuv' hääd tetä, midä tä saassi latsikodo jaos tetä? |
| | Kõgõ suurõmb kingitüs mi latsi jaos olõs tuu, ku pere kuts üte latsõ pühhi aigu kasvai kolmõs-nelläs pääväs küllä.
Mõni talunik võissi võtta latsõ ka suvõs tüüle, et tä saassi tsipakõnõ karmanirahha tiini. Egä kõrd küsüs mõni lats': kas olõti mullõ kellegi löüdnü... |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Kas teil tuud papõrd ka müügil om, kost tulõva aasta päivi nätä saa?
Lõuna-Eesti vanapapi küsse Tarto kaubamajast kallendrit
| |
| | |
|
|
