Nummõr' 216
Rehekuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tatrik uma maa päält
  • Uudissõ
     
  • Adamsoni-võistlusõ võitsõva võrokõsõ
  •  
  • Lindora laadust saa tähtraamatut
  •  
  • Võro keele nätäl
  •  
  • Parksepä kuul 135
  •  
  • Põlva ütisgümnaasium 60
  •  
  • Rõugõn kõnõldas kotussõnimmist
  • Märgotus
     
  • Smithsoni (Holtsi) Leila: mu süä om katõ kodomaa vaihõl!
  •  
  • Võrukõisi hoit elun kuraas
  • Elo
     
  • Ilvesse Aapo ja Tagla Asta elost, kodokotussõst ja kultuurist
  •  
  • Väiko kannõl helises värmildise helüga
  • Juhtkiri: Pleiäts peio!
    Suur jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Võrukõisi hoit elun kuraas
    Ku olõ-i himmu kiilt kõnõlda, sis avida ei ütski tugõminõ
     
      
     
    Saarõ Evar, keelemiis 
      
    Parhilla käü üts edimäidsi rahvusvaihõliidsi soomõ-ugri kiili uurmisi, kon om uuritavidõ kiili hulka võtõt ka võru kiil. Ku tuust tiidüsprojektist (ELDIA) seo kuu alostusõn Võrul kõnõldi, sis oll’ juttu ka pikäst pruuvmisõst võru keelele säädüslist tunnustust saia. Seoniaoni olõ-i tuu õnnistunu.

    Keeleõigusõ ja keldi kiili profesri Robert Dunbar Šotimaalt ütel’, et keele tunnustamisõ ja mittetunnustamisõ peräst tapõldas muialgipuul.

    Näütüses suurõmb osa šotlaisist arvasõ, et Šotimaa paigapääline scots om hindäette kiil. A nuu inemise, kiä kõnõlasõ Põh’a-Iirimaal Ulsteri scots’i, omma esi tävveste kimmä, et nä kõnõlasõ inglüse keele murrõt. Tiidmine umaette keelest passi ei näile aoluulidsil põhjuisil, nä omma egän mängun Inglüsmaa poolõ pääl, viil rohkõmb ku inglasõ esiki.

    Šotimaa gaeli keele kõnõlaja arvasõ õkva niisama aoluuliidsil põhjuisil, et scots olõ-i kiil.

    Hindä kiilt, minakast inglasõ sõnnagi arvu ei saa, pidävä gaeli loomuligult umaette keeles.

    Ummõtõ om Briti valitsus tunnustanu ka scots’i ehk šoti kiilt ku regionaalkiilt.

    Võru keelega om lugu nii, et võrukõsõ esi taad kõnõlasõ ja kirotasõ, suur osa rahvast pidä taad keeles, a riik olõ-i võru kiilt sarnatsõlt šoti keelega regionaalkeeles (riigi põhirahvusõ tõsõs imäkeeles) tunnistanu.

    Kas võru kiil om vaia säädüisile sisse kiruta? Arva, et om, a ka kahtlõjit om hulga.

    Kahtlõmisõ alussõs paistus ollõv ärtundminõ, et ütsindä õiguisi andmisõst võru keele pästmises ei avida.

    Ka tiidläse, kiä Kubijal kokko saiõ, ütli, et säädüs om õnnõ üts mitmast eeldusõst, et ütiskund keele eluõigust tunnustas ja et kiil edesi eläs.

    Oll’ jutus, et keele heränemise väke tulnu hinnada kolmõn valdkunnan: 1) võimalusõ, 2) ressurss, 3) mõistjidõ himu kiilt pruuki. Säädüslik õigus om üts väikene osa edimädsest valdkunnast. Võimaluisi hulka kuulusõ ka kõik muu as’a, miä omma valmis tettü vai är asutõdu: aoleht, raadio- ja telesaatõ, koolitunni, keelekõrraldus.

    Näütüses Vinnemaa soomõugri kiili man om nätä, et är alustõduid tegemiisi om pall’u ja ka säädüse omma olõman.

    Vinnekeelidse võimumehe ütlese, et kõik om olõman, seestpuult kaeja ütlese, et mitte midägi ei tüütä nii nigu pidänü.

    Hädä tulõva resursi jagunõmisõst vinne keele ja paigapäälidse keele vahel. Tegelik elu käü vinne keelen. Resurss – tuu ei olõ ütsindä raha. Ka inemise, kiä sutva uman keelen asju tetä ja häste tetä, omma kulla hinnan.

    Ku nüüt võru keele manu tagasi karada, sõs üte hää telesaatõ juhi või-olla viil lövvät, a kolmõkümmend hääd võru keele oppajat, kattõkümmend hääd latsiaiakasvatajat piät koolitama pikembä ao joosul.

    Kolmas valdkund om himu kiilt kõnõlda. Ku tuu om kaonu, sõs ei avida ei riigikeele staatus ega riigi tävvemahulinõ tugõminõ.

    Halvas näütes tuvvas iiri keele saisu. Iiri kiil koolõtõdi suurõmbal osal Iirimaast är 19. aastasaa kesken ja timä kõnõlajidõ arv ei kasu huulmada riigikeele õiguisist ja koolioppusõst.

    Keelehimu om sääne peenükene asi, et kiäki ei tiiä, mis tedä tagasi tuu.

    Eestläisi keelehimu läts’ Vinne ao takankiusamisõ käügin kõrrast kimmämbäs. A eestläse jäi kõgõst huulmada ka ütes rikkambas ja edukambas rahvas Nõvvukogu liidun. Hindä küländ hääs pidämine om üts nõudminõ, et inemine umma imäkiilt kõnõlda tahtnu. Keelehimmu hoit alalõ ka tuu, ku inemine taht olla pundin, kohe tedä pääle keele kaotamist inämb ei oodõta.

    Võimalik, et võrukõisi keelehimmu tõukas takast hoobis määnegi muu muting. Vara poolõst rikka mi ei olõ ja valitut seltskunda mängi meile kah ei miildü. A millegiperäst om võrukõisi keelehimu iks niipall’u kimmäs, et pall’unännü eksperdi tuu pääle imehtäse. Või-olla om umast keelest kinnipidämise takan võru kuraas, tahtminõ edesi mängi ja lõpuni tapõlda, kukki om nätä, et kiil tüküs häömä. Säänest juunt om võrukõsõ seen külh. Põh’aeestläse tunnusõ võrukõisi jaos ülearvu ettekaeja, ettekindlustaja olõvat. Säändse mooduga lätt ju elu igäväs!

    Tuuperäst vast ei olõki tähtsä, määndse tulõmusõga vaiõlus võru keele säädüisile sissekirutamisõ osan ütskõrd lõpõs.

    Võrukõsõlõ om huvitav, et tuu üle vaiõldas ja et tä mõist kõnõlda kiilt, midä mõnõ suureestläse pelgäse rohkõmb ku Putinit vai islamiterroristõ.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin