Nummõr' 216
Rehekuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tatrik uma maa päält
  • Uudissõ
     
  • Adamsoni-võistlusõ võitsõva võrokõsõ
  •  
  • Lindora laadust saa tähtraamatut
  •  
  • Võro keele nätäl
  •  
  • Parksepä kuul 135
  •  
  • Põlva ütisgümnaasium 60
  •  
  • Rõugõn kõnõldas kotussõnimmist
  • Märgotus
     
  • Smithsoni (Holtsi) Leila: mu süä om katõ kodomaa vaihõl!
  •  
  • Võrukõisi hoit elun kuraas
  • Elo
     
  • Ilvesse Aapo ja Tagla Asta elost, kodokotussõst ja kultuurist
  •  
  • Väiko kannõl helises värmildise helüga
  • Juhtkiri: Pleiäts peio!
    Suur jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Ilvesse Aapo ja Tagla Asta elost, kodokotussõst ja kultuurist
     
    Harju Ülle
     
      
     
      
    Üts ja tuusama sünnüpäiv, õnnõ puul ello vaiht. Põlva käsitüüpäivi pääkõrraldaja, Hurda-preemiä umanik Tagla Asta (hummõn 80) ni Räpinä kirä-, muusiga-, ja kunstimiis Ilvesse Aapo (hummõn 40) löüdsevä tõnõtõsõ mant nii ütist ku esierälist, ku märgodi Asta puul Rosmal kultuurist, elost ja umast kodokandist.

    Asta ja timä tõsõpoolõ Ilmari hall kass Kiki sai kõrraga arvo, et Aapo om uma inemine: ku umakultuurimiis kõrras tõsõn tarõn käve, sis sääde hindä õkvalt timä kotussõ pääle kerrä. No muidoki: Aapol om jo kah kass – kirriv Helü.

    Asta ja Aapo pidävä umast kodokotussõst nii tulihingelidselt, et mändsegi präänikuga näid kohegi muialõ meelüdä-i. «Hää om hindä man kotoh elädä,» arvas’ Aapo. «Egä ull’ mõist Tal’nahe minnä, a proovi sa kotoh kõiki asjo tetä! No ku inemise tahtminõ om iirläisi iist kraami vai suumlaisi iist keevitä, sis tuud saa-i Räpinäst tetä. A ku tehnildselt olõ-i vaiht, koh olõ, sõs olõ parõmb kotoh hindä man.»

    Asta arvas’ kah, et Põlvan om iks hää ellä külh. Aapo ütel’ mano, et timä om kah Põlvan tüül olnu: kolm aastakka Restoraanin orkestrant. «Ahsoo?» heräsi Asta. «Äkki mi olõmi ütel pidol olnu? Vanastõ kävemi kõvastõ tandsman!»

    Asta naas’ kitmä Põlva kultuurikeskust, kon tä om joba kümme käsitüüpäivä kõrraldanu. «Räpinähe tetäs kah no loomõmaja,» kergüt’ Aapo jäl Räpinä handa.

    «Muido olli kõik as’a liina pääl lajah, no tulõva ütte tarrõ kokko!»

    A mille Räpinän inämb Aapo näütemänge ei tetä ja noidõ kaemisõs Tartohe vai kavvõmbahe piät sõitma? Aapo selet’: «Mi aiõ Ruitlasõga lati joba väega korgõlõ – Priistani etendüs oll’ jo nii suur, et suurõmbas oll’ rassõ minnä: 55 näütlejät, laiv, jõgi, kats perve ja 500 kotust, et tuud kõkkõ päält kaia. Kuigimuudu sutimi ütskõrd 700 är panda ja 200 pidi viil ussõ takast är saatma.» «Ma kah käve!» tsusas’ Asta vaihõlõ. «Suurõ hädäga presse hinnäst är!»

    Kuis Astalõ Aapo näütemängu miildüse? «Miildüse!» kitt’ Asta. «Õnnõ üts asi... Mille noid roppuisi nii pall’o pandas näütemängu?» Aapo tougas’ vastutusõ hindä kaalast är: «Ma olõ tähele pandnu, et nuu tulõva sinnä lavastamisõ aigu kuigi esihindäst, ma ei piäki näid kirotama!»

    Perämädse Uma Pidoga olli köüdedü nii Aapo ku Asta: laulti Aapo laulõ, Asta kõrrald’ pidolaata, pido toimkunnan olli mõlõmba. «Ku pall’o rahvast joba, uma kodokandi kiil ja laulu!» kitt’ Asta Umma Pito. Häid sõnno jakkus täl ka Maarja kammõrkoori kitmises (sääl laul tõnõpuul Ilmar, Asta kõrraldas suvõniire üten võtmisõs, ku kuur vällämaalõ esinemä sõit). «Kah’o, et Põlvan olõ-i inämb säänest, nigu oll’ 1990. aastil Aal klubi: ütskõik kuna lätsit, võtsõt nukast pilli ja sait jämmi tetä!» tulõt’ Aapo miilde.

    «Ahjaa – ku pillimängust juttu tull’, sis Tartese Heino om meil väega populaarnõ ja pall’o noorõ tahtva lõõtsa mängi! Aapo, kas sa kah lõõtsa mängit?» küsse Asta. «Ei,» oll’ vastus ja Aapo kitse umalt puult nuuri, kiä omma jäl naanu Räpinäl ja Verioral bände tegemä. «Teno Umalõ Pidolõ om mul hulga koorilaulõ tulnu ja kammõrkuur om nakanu umah keeleh laulma – hää! Kõik mu võrokeelidse laulu piaaigu,» selet’ tä.

    «Sändse inemisega ei saa kõnõlda, kiä nii pall’o asjuga tegeles, mul om õnnõ üts asi: käsitüü!» ohas’ Asta tsipakõsõ kadõhõlõ. «No ku Räpinähe loomõmaja tulõ, sis ma nakka kah üle kümne aasta käsitüüd tegemä, mul olõ-i kümme aastat ateljeed olnu – maalõ ja graafikat tei minevä sajandi,» ütel’ Aapo.

    Asta uursõ sis Aapo käest, et kost timä elämises rahha saa (Asta esi eläs pensionist, ku midägi kõrraldas, sis kirotas projekte). «No raha jaos omma mul Padari Tanel, Leplandi Ott ja tõsõ sändse,» muhel’ Aapo. «Ma kirota näile laulusõnno, nimä laulva raadion-telekan ja ma saa tuu iist rahha.»

    Kuis umavalitsus kultuurividäjide tegemiisi tugõ? Mõlõmba kitivä, et ku api vaia om, sis tultas iks appi. «A ma tii asjo, miä iks esi kah midägi tagasi toova. Ku mitte rahha, sis kasvai väega hää tundõ. Olõ-i mõtõt tukõ asjo, miä jääse kuigi väega nuka taadõ!» löüdse Aapo. «Ei saa rahha, ei saa rõõmu – sis olõ-i vaia!»

    Aapo kõnõlõs, et ku esi rõõmuga tiit, sis lättki häste, eski ilmaga: satas inne kontsõrti vai etendüst ja pääle. Esieräline ilmamäng oll’ olnu Aapo suvidsõ etendüse «Laat-Puut» edimädsel näütämisel: «Inne etendüst oll’ sado, sis ku lava pääl sõda pääle tull’, sis tulliva musta pilve, vaheaol jäl sattõ, ku tõnõ vaatus naas’ koopõratiivi-aoga, sis tull’ vikakaar vällä – ETKVLi värvi –, ku lava pääl eelektrit saadi, sis lei katõlt puult välku, ku lava pääl tegemine roosas läts’, läts’ taivas kah roosas!»

    No, Aapo ja Asta tettü as’a-ettevõtmisõ saava kittä, a midä nä tõisist kultuurias’ust arvasõ? Kas mõnikõrd tulõ ka küsümine, et kas mõni asi om ülepää kultuur vai ei olõ?

    «Ma iks võta inämbüse asju vasta, no mõni nuuri tegemine om sääne, et olõ pall’o vana, et tuust kõgõst arvo saia!» ütel’ Asta ja nimmas’ ütte kimmäst Põlva ettevõtmist, a taha-i tuud lehen vällä üteldä.

    «Mul tolerants nakkas kõrraga logisõma, ku määnestki asja naatas väega inglüsekeelitses ajama,» arvas’ Aapo. «Ku uma keeli mõista-i üteldä, ütle sis eesti kiräkeeli, a puu-inglüse kiilt egäle poolõ toppi?!»

    Kas spordivõistlus – näütüses «Räpinä paadimiis» om kultuur? «Om jo:sport om iks kultuur!» märk’ Asta. «Ihokultuur!» kitt’ Aapo takka. A kas sporditegemise iist või ka aasta Kultuuripärli tiitli anda (2006 valisi Kultuurkapital Põlva maakunna Kultuuripärlis Serviti käsipallimiiskunna)? «Minno ei sekä!» ütel’ Aapo. «Mu meelest, ku mõni miis mõist maru häste massinit paranda, võinu tälle kah pärli anda! No ku mõni mõist häste playbackshow’d kõrralda, sis tälle iks es andnu...» «Ei tiiä...» märgot’ Asta. «Sport Kultuuripärl? Vist iks es andnu...»

    «Kats kõgõ ands’akampa tunnustust, mille ma esi olõ saanu, omma olnu «Põlvamaa turismisõbõr» ja «Tartu kultuurikandja rahvakultuuri alal»,» ütel’ Aapo viil mano. «Ku ma Uma Laulu konkursi olõ är võitnu, sis om tunnõ, et olõ iks midägi är tennü, a tõnõkõrd om tunnõ, et andas elotüü iist avanssi. No a aituma, väega hää!»

    Aapo löüd’, et Kultuurkapitali ja tõisi fondõ toetusõ-preemiä omma jäänü veidükese aolõ jalgu. «Võinu olla inämb nii-üteldä valdkundõ vaihõliidsi asjo.

    Parhillatsõl aol om sändsit asjo, et näütüses (kaes Asta poolõ) tiit tuu lapiteki ja kirotat laulu ka mano!» «Ku meil Põlva kihlkunna legendega lapi-pannoo valmis saa, sis Põlva keskkooli opilasõ tegevä noidõ legende perrä etendüse!» selet’ Asta.

    Kas tunnõti uhkust, et olõti võrokõsõ? «Jaa! Ma ei lääsi määndsegi hinna iist sinnä Põh’a-Eesti kanti! Lõuna-Eesti inemise omma hingelaadi poolõst tõistsugudsõ. Avaramba hingega, lämmämbä inemise!» kitt’ Asta. «No muidoki!» arvas’ ka Aapo. «Ma olõ ugrilanõ, eestläne, võrokõnõ, räpinämiis. Niisamamuudu aja asju kah: aja hindä asja, mis om ka Räpinä, Võromaa, Eesti, soomõ-ugri ja maailma asi.» «No ma aja rohkõmb seo kandi asja, a no – kittüst tulõ kavvõmbast kah!» ütel’ Asta.

    Et vana Võromaa ja kihlkunna sildi omma vällä pantu, tuud om mõlõmba meelest vaia. «Neo sildi, Uma Pido ja kõik muu as’a, kõik tuu om hindäsolõmisõ nõsõminõ,» ütles Aapo. «Üts hää asi viil, mis lätt käsitüü poolõ pääle: Uma Pidoga saiva võrokõsõ uma pidokuvvõ sälgä.»

    Ka Asta meelest om võrokõisil umma rõivast iks vaia. Tä ütel’, et rahvarõividõ tegemise vasta om perämädsel aol huvi kõvastõ nõsõnu. Noid ei tulõ küsümä õnnõ rahvatandsupundi, a ka ütsigu inemise. «Pall’o noorõ inemise, gümnaasiumi lõpõtaja omma tulnu nõvvu küsümä, et kuis hindäle rahvarõivit tetä,» selet’ tä.

    Aapo kinkse Astalõ sünnüpääväs hindä raamadu ja kirot’ pühendüse kah sisse. Arvada sekä-i tuu Astal lugõmist, ku sääl ka mõni krõpõmb sõna seen om. Sai Astal jo eski läbi loetus Ravva Mihkli «Musta pori näkku» ja tuu raamat om jo krõbõhust veerest veereni täüs.


    Tagla Asta, Põlva käsitüüklubi juht

    2000 Põlva liina kultuuripreemiä
    2005 Hurda-preemiä
    2008 Kultuurkapitali rahvakultuuri tsihtkapitali aastapreemiä üleriigilidse käsitüüpäävä iist, Põlva liina «Aasta tegija»


    Ilvesse Aapo, vabakutsõlinõ kirä-, muusiga-, ja kunstimiis

    2004 Eesti eurolaulu «Tii» sõna
    2005 Raadio 2 aastahiti «Kuu on päike» sõna
    2006 Raadio 2 aastahiti «Võta aega» sõna Räpinä valla teenetemärk
    2008 «Uma laulu» pääpreemiä
    2009 Põlva maakunna kultuuripreemiä
    2010 «Uma laulu» pääpreemiä


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin