|
|
| | | | | Käänüpäävä päiv jääs Kuuklamäe varju |
| | | | | | Polaar'juun', minkast põh'a puul päiv talvidsõl käänüpääväl üles ei tulõ, om 66 ja puul' kraati ekvaatorist. Võromaa om 58 kraadi pääl ja päiv ei pruugi kümnekraadidsõ kaldõ taadõ inämb paistu. Vai paistus nii, nigu Hutitaja talun Ruusmäel: päiv tulõ üles 10.30 ja lõunaao õkva nigu vöörüs mäe kühmä piten.
Taa om Kuuklamägi. Kuukla ojast om vas't mäenimigi saad, tiid peremiis' Ruusa August (75). Oja pääl oll' innembi Hutitaja veski. Kivikua kivvest om ehitet talu lauda hundament'.
| | «Lõunaaigu tulõ päiv mõnõs tunnis vällä,» ütles Ruusa August. | | Peris vanast oll' elämine üle oja olnu, rohkõmb päävä käen. Augusti ehitet vahtsõnõ maja om mäe kõgõ pistvämbä kaldõ all. A uibu kasussõ tan häste |
ja tarõ mant alla niite pääle kaiõn lätt süä lämmäs: Võromaa kirivät maastikku olõ-i tan talun võssu kassu lastu.
«Üts'kõrd kolhoosi aigu tulliva geoloogi, küssevä, et kuis ti julgut siin kaldõ pääl ellä, kas pelgä-i, et maja är lätt,» kõnõlas pernanõ Helgi (76). «Olõ-i hätä olnu,» ütles August. «Mägi vaos külh pääle ja hundament' lätt maa sisse üllestpuult, a muidu oll' seo kotus iks pisu kuivõmb ku vana maja kotus.»
Ruusa Augusti vanaesä talu Vungi käve Tsaari-aigu Vana-Laitsna valla ala. «Esä läts' ilmasõtta Valgast, Rogosi mehe lätsi Võrolt. Esä tiinse Bessaraabian, perän ku Vabadussõda nakas', oll' soomusrongi nummõr' kats' pääl. Lätsi nikagu Riiani vällä,» pajatas tä.
Asunikutallu Ruusa Ruudilõ es anda, a uma esä and' Hutitaja kotussõ, miä inne oll' olnu rendi pääl.
Hutitaja om tulnu tsirgunimest hütt (mõtstuvi), seletäs August. Tä tiid maru hulga kotussõnimmi. «Kas naa omma sul kar'apoiskõsõ aost?» küsü ma. «Ma es käüki kar'an, minnu panti õkva tüüle, hobõsidõ takan käümä,» kitt August.
Hobõsidõga omma täl kõik' Vungi ja Hutitaja mäe läbi künnedü: Kärgülämägi, Tammõnurm, Nõgõsmägi, Tsilepmägi ja tõsõ. Taadsamma Kuuklamäe põh'akülge künd' tä viimäte viil mõnõkümne aasta iist – võtt' talli mant tõsõ hobõsõ umalõ kõrvalõ.
Joba Vinne-aigu vahet' August autujuhi ammõdi traktoristi uma vasta. Tüü es olõ külh nii puhas, a tuu iist sai koton umma tüüd kah tetä. Vahtsõmbal aol omma August ja Helgi kõik' hädä är nännü, midä üts' viie lehmä pidäjä nätä või. «Ilmnik aig sai piimä suurõ tii pääle vällä veetüs, selle et suurõ massina ei päse talo manu sisse. A kunagi es tiiä, kas piimäautu tulõ hummogu vai jõud lõunaaaigu. Kaidsa tuud piimä sõs mitmõs tunnis kuuma päävä vai talvõl külmä iist,» kõnõlõs Helgi.
Piimäviimine lõppi Hutitajal är viil kõgõs aastak tagasi. Nüüd and üts' lehm uma tarbõs küländ piimä, a tõistmuudu hädä om hainaga. Niite ja nurmi om tan kõik' aig kõrran peet, a ku tuu iist toetust masma naati, tulõ hain niitä, üles käändä, vaalu ja unikulõ aia ja är kah viil paluta. Hää et tütrepoja avitasõ.
Ruusa Helgi oll' pensionini Rogosil kuul'meistri. And' luudusõpõtust, keemiät ja opas' algklassõ. «Mu nuurusõn es tohe oppaja võro keelen sõnnagi lausu,» kõnõlas tä. «Ku direktor' kuuldsõ, et latsõga kõnõlit, tetti kõrraga märkus. Edimält es julgu umma kiilt koolimajan vällägi võtta. Peränpoolõ, ku harisi ja oppajidõga kõnõlama naksi, sõs tõsõ imesti, et sa mõistat kah. Ega mu kasaritsa kiil' ei olõ ruusmäe keelest kuigipall'o tõistõ.» «Seo jagu rahvast kõnõl' Rõugõ muudu,» tävvendäs August, «a haani kiil' om külh vähä tõistõ.»
Hutitajal saisva tarõ all vana kuusõ ja ümbre niidükaalu mustõtas mõts, a ümbrekaudsist talumõtsust omma mõnõ nigu habõnaväidsega üle käütü.
«Mul om Inglismaa virma naabris, saat kõik' jõulukaartõ ja puha,» kitt August. Eks naa tuu mõttõga saatva, et August om nigu mõtsavaht' – ku koskil sae hüürgäse, lätt kaema.
Ütekõrra oll' mõtsavargidõ brigaat' jo ütest krundist läbi lõiganu ja Augusti mõtsastki paar' puud maha lasknu. «Kavvõdõ ti viil lõigada mõtlõt?» oll' August küsünü.
«Hõõh, meil om tast viil hulga lõigada,» praal'e saemehe vasta. A ku arvu saiva, et midägi om mädä, kattõva õigõ virka. «Saatkõ ülemb mu poolõ!» jõud' August viil takast hõigada.
| | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Kas teil tuud papõrd ka müügil om, kost tulõva aasta päivi nätä saa?
Lõuna-Eesti vanapapi küsse Tarto kaubamajast kallendrit
| |
| | |
|
|
