Nummõr' 66
Joulukuu 21. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • PRIA pügi põllumiihi
  •  
  • Jouluaol saa hääd tetä väiku kingitüsega
  •  
  • Näütüs nimmildä pildest
  • Elo
     
  • Toomiku perre joulusüük'
  •  
  • Käänüpäävä päiv jääs Kuuklamäe varju
  • Märgotus
     
  • Kallasõ Aare: egäst latsikodolatsõst saa kirota põnõva romaani
  •  
  • Käänüpäävä kombist
  • Kirä
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
     
     
    Toomiku perre joulusüük'
     
    Valpri Liina
       
     Inne jõulõ kävemi külän Toomiku Heljul (80), kelle joulusüüke pall\'o tutva väega kitvä, ja timä mehel Jaanil (ristit nimega Joann, 82) Võrol Pikäl uulitsal.

    Heljut tundas ku hääd pernaist, küläliisile om täl iks laud katõt. «Kõgõ parõmb oppaja om elo,» arvas Helju uma kokakunsti kotsilõ. Naiskutsõkoolin opit söögitegemise tarkuisilõ sai tä vahtsit mano kodundusoppaja Toode Linda kursuisilt.

    «Sült' piät jõululavva pääl olõma,» ütles Helju, «süldikiitmine om pernaasõl poolõ päävä tüü.»
    Helju pakk küläliisile hääd söögikraami ja Jaan esitettüt mar'aveini. «Liharagominõ jääs miihi ammõtis!» ütles Jaan vahele.

    Heljulõ miildüse tsialihajupikõsõ
    süldin. Latsõpõlvõn oll' tä velega jalajuppõ peräst kogoni kakõlnu.

    Süldi mano kõlbas kürvits. Heljul om tuu tett nõglapaiu ja ebaküdooniaga, ätikät olõki-i vaia ja om pall'o tervüsligumb kah. Helju ja Jaan nägevägi uma iä kotsalõ väega nuurusligu vällä.

    Uudissõs omma majoneesiga ülevalõdu suurõ valgõ türgü-ua. Noid kasvatasõ Toomiku uman kodoaian. Kohvi mano pakk Helju põrk'napiirakut, mille kotsilõ esi ütles, et taa om Jaani imä perändüs. Umalt puult om Helju retsepti tävvendänü.

    Kirotami piiragu tegemise oppamisõ üles ja lupami edespiten är trükki. Päämäne om tuu, et piirak küdsetäs pätsin ja lõigatas sis vallalõ. Väega tähtsä om hää ahi, kon piirakut ja jõulupraati küdsetäs. Tsiapraati ja verivorstõ tege Helju jõulus ka seokõrd. «A tuu tulõ nüüd joba poodikraamist,» seletäs Helju, kiä om kunagi innemb ka umakasvatõdust tsiast praati ja vorsti tennü.

    Jõulu omma kododsõ pühä, tuuperäst läävä Helju ja Jaan jõuluõdagus üte aasta poja Allari, tõsõ aasta tõsõ poja Juho poolõ. Seo-aasta saias hulgani kokko Allari perren Sika külän. Helju ei lää sinnä tühje kässiga. «Ma paku ummi virmasüüke – sülti ja põrk'napiirakut. Türgü-upõ võta kah üten, nuu miildüse väega latsõlatsilõ,» märk' Helju.

    Helju om op'nu aastil 1939–1942 Võrohõimu naiskutsõkoolin umblõmist. «Meid kutsuti nõglamurdjis ja pulsti-inglis. A kuul' oll' hää, andsõ elos egäkülgse ettevalmistusõ,» om Helju täämbäni tenolik uma kadonu esäle, kiä tütre gümnaasiummi asõmõl kutsõkuuli saat'.

    Pääle umblõmisõ sai selges söögitegemine ja raamadupidämine. Viimäst opas' provva Perk, kuulsa Võro tohtri abikaasa. Helju oll'gi terve elo raamadupidäjäs.

    Jaan om noorõn iän op'nu Petseri ja Vahi põllutüükoolin. A timä elotüüs sai hoobis kaubandus, täpsembält Võro kaubabaasi käümäpanõk'.

    Toomiku-paar' pidä väega tähtsäs kutsõoppamist ka parhilladsõn Eestin - säändsit inemiisi, kiä mõistva midägi ummi kässiga tetä, om alati vaia.

    Läti piiri lähkült Luutsnikust peri Helju ja Petserimaa nuur'miis' Jaan saiva tutvas Võrol. «Ollimi esitegevüsläse,» ütles Helju. Parla käävä nä Hõpõhiusõ klubin, kon Helju ast üles sõnalidsõn osan, a Jaan om kõva laulumiis'.

    Minevaasta pidäsi Helju ja Jaan kuldpulmõ. Nä omma suurõs kasvatanu kolm poiga. Latsõlatsi om üts'tõist, latsõlatsõlatsi kats' – Tal'na poja Lembitü tütrepojakõsõ Roodsin
     
     
     
    Helju süldütegemise oppus: 
    Võtta puul' tsiapääd, kats' tsiajalga ja kats' tsia- vai eläjäkiilt. Liha panda kiimä külmä vette. Vett piät parralõ nii pall'o olõma, et lihakraami är katt.

    Riibu päält vatt, sis visada mano suul', pipar, loorbõr', vürts' ja sipul'. Sibulal jättä kõgõ alominõ kuur' võtmada, sis tulõ sült' klaarimba vällänägemisega.

    Kiitä nikani, ku liha kondi mant vallalõ tulõ. Liha lõigada jupõs. Liim' kurnada ja panda leeme sisse liha, ku vaia, sis puistada suula mano. Maitsõst tunnõt är, kas om paras. Hää saa sült' sis, ku liha om makõmb ja liim' soolakamb.

    Perän tulõ viil õrnalt kiimä laskõ, nii et väiku mullikõsõ tulõva. Kiitmisel tegünü vatukõnõ riibutas är. Sis pandas sült' kaussõ sisse jahtuma.
     
      
      
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Kas teil tuud papõrd ka müügil om, kost tulõva aasta päivi nätä saa?


    Lõuna-Eesti vanapapi küsse Tarto kaubamajast kallendrit







     
       
     Uma Lehe sõbõr!