Nummõr' 215
Rehekuu 5. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hää ilm olõ-i kalailm!
  • Uudissõ
     
  • Põdrajaht läts’ vallalõ
  •  
  • Kultuurimärke perrä Tahevalt Lätti
  •  
  • Tsõõriklavvalidsõ: kolmas Uma Pido tulõ viil parõmb!
  •  
  • Leevänätäl Karilatsin
  • Märgotus
     
  • Kuuba Rainer: mi võissi inämb vällä paistu!
  • Elo
     
  • Aasta opja vidä naisi mõtsa
  •  
  • Savivuulminõ ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi tüü
  • Juhtkiri: Opmisõst
                  võit ka
                  vanõmb
                  inemine
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Võromaa inemiisi mälehtüse savvusannast: kuis sääl käüti, midä kõnõldi, midä pääle mõskmisõ viil tetti ja miä viil sannast meelen om.
     
     
    Mehekodo sann
     
    Sann oll’ mi perre jaos pühä kotus, es tohe sääl kõvastõ kõnõlda ega vandu. Ku sanna mõskma lätsi, tull’ üteldä: «Jummal sekkä sannakõnõ!». Vastati: «Jummal hää miis!».

    Ku hamõt vai üürõivit sälgä panni, tei ristimärgi ja ütli: «Jummal essä, Jummal poig ja Jummal pühä ristike!».

    Sis tull’ tennädä: «Aituma sannakütjäle, aituma sau süüjäle, aituma viituujalõ, aituma vihahaudjalõ, aituma Taivaesäle!»

    Mu mehekodo savvusannan oll’ keres, mõskmisruum ja lava olli kõik üten ruumin. Lava oll’ katõst lavvast kuun, ku üte lavva pääl rohkõmb raskust oll’, sõs tull’ vahe vaihõlõ. Ja oi õnnisaokõnõ, ku sinnä vaihõlõ jäivä mu mehe «kelläkese», no tuu pidi vallus olõma! Ei mäletä kas laud murdu vai tull’ saina tapist vällä, a sanna põrmandu pääle sattõmi mehega mõlõmba.

    Liha suidsutamisõs viidi lavva vällä ja tuudi retel vai redeli sisse, sinnä pääle panti liha. Algusõn kammar ülespoolõ, perän kääneti kammar allapoolõ, et rasva nii pall’o maaha es tsilkunu.

    Suidsutamisõ lõpus palotõdi kadajit, et hääd maiku saia. Perän, ku liha välän, mõsti sann puhtas. Küteti vahtsõst, a lõhna olli kõik viil sannan.

    A mu hindä sünnükodo oll’ Parksepä ja Joosu vaihõl. Vanastõ oll’ koton laulmist pall’o, käve kar’an viie- vai kuvvõaastadsõlt.

    Sis sai kar’a man laultus. Mu imä laulsõ kõgõ, võro keelen ka mitund laulu. Ma andsõ vai lauli Seeliguküttele «Joosupoissõ» laulu.

    Nigu üteldäs, «egän talon uma taar»: egän vallan, külän om ummamuudu rahvas. Mu latsõpõlvõkoton olliva inemise pall’o lõbusamba, kelmligumba, tetti väega pall’o nall’a. Tulli siiä mehe kodo, mu meelest omma inemise väega tõsidsõ ja hoitva hindäette.


    Hüvato Maie Kangstist


    Seimi Lea: Üteiälidse
    Raudsepä Virve: Kats esierälist sannaluku
    Kõolehe Anne: Tartumaa suidsusannast
    Ämariku Volli: Elo perämäne savvusann
    Hüvato Maie: Mehekodo sann
    Laanekivi Õie: Savvusann Aiaoroh Kolepi küläh
    Saaroni Erika: Väiku sannaoppus
    Kivi Luule: Karula savvusannast
    Riitsaarõ Lainõ: Savvusannah käümise lugu, koh olõs ka uma elo andnu (jätnü)
    Ruuli Helve: Uma sann
    Helve Meegomäelt: Pätitego suidsusannah
    Raudkatsi Ene: Mu suidsusanna
    Kiviranna Ülo: Suidsusann Kooskorah
    Jõksi Ado: Kirmse külä suidsosanna
    Liira Singa: Missokandi savvusannast
    Vähesoo Luule: Sepä talo suidsusann
    Orgla Lea: Liha sautaminõ sausannan
    Parvõ Airi: Liinaprovva tahtsõ vanavanaesä sanna puhtas mõskõ
    Pressi Heldur: Haanimaa savvusannust
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin