Nummõr' 215
Rehekuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hää ilm olõ-i kalailm!
  • Uudissõ
     
  • Põdrajaht läts’ vallalõ
  •  
  • Kultuurimärke perrä Tahevalt Lätti
  •  
  • Tsõõriklavvalidsõ: kolmas Uma Pido tulõ viil parõmb!
  •  
  • Leevänätäl Karilatsin
  • Märgotus
     
  • Kuuba Rainer: mi võissi inämb vällä paistu!
  • Elo
     
  • Aasta opja vidä naisi mõtsa
  •  
  • Savivuulminõ ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi tüü
  • Juhtkiri: Opmisõst
                  võit ka
                  vanõmb
                  inemine
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Aasta opja vidä naisi mõtsa
     
    Peedosaarõ Kaisa
      
     
    Jõgeva Anu mõtsan naiskodokaitsjit kammandaman. 
      
    2010. aastaga Võro maakunna aasta opjas valitul Jõgeva Anul (40) Vahtsõliinast om unistus tetä Eesti edimäne naiskuulipritse rühm.

    Aasta opja avvonimi anti Anulõ tuu iist, et tä lõpõt’ keväjä kittüskiräga Räpinä aianduskooli keskkunnakaitsmisõ ala. Kitmist es lää Anu esi jahtma. «Seo om kõik üte sõbranna süü!» naard tä esi. Päält avvonime saamist kripõld’ tuu iks peris kõvva Anu hinge pääl, et kas tä iks om tuud avvonimme väärt – koolin sai jo iks tsipakõsõ tsihvatus kah... «Kursusõsõsara sis pahandiva, et midä ma tsihva ja perän hädäldä. Kõik tsihvsi ju tsipakõsõ,» kõnõl’ Anu.

    Puulpäävä, 9. rehekuul kell 18 näütäs ETV Anu tegemiisi saatõn «Tagatargemad». Anu päämidse tegemise omma Võro lahingukooli valvminõ Kaitsõliidu lepingu perrä, viil juht tä Vahtsõliina naiskodokaitsjit.

    Elo olõ-i Anul kerge olnu: tä om üle elänü sälälõikusõ, mehest lakjaminegi ja imä kuulmisõ. A Anul om olnu väke tuust kõgõst vällä tulla. Sis tull’gi timä ello Kaitsõliit.

    Ku Anu naas’ Vahtsõliina Naiskodokaitsõ jaoskunda juhtma (29.02.2010), sis üllät’ tedä tuu, et umal aol oll’ Võromaal 16 naiskodokaitsõ jaoskunda. Parhilla õnnõ mõnõ.

    Naisi tähtsüs Kaitsõliidun om Anu arvatõn suur. Tä tuu väiku näüte süküskuu keskpaigast: «Miihil oll’ luuramisüritüs mõtsan, Rõugõ-Vahtsõliina ütsikkompanii juht Hõrna Aare andsõ ülesandõ, et ku näeti kongi kõllatsidõ lintega kaitsõliidu massinit, sis annati õkva teedä,» kõnõl’ tä. «Ma ütli umilõ naisilõ edesi, läts’ müüdä paar tunni ja joba üts mu naisist helist’, et kulõ, mi man õkva sõidiva nä müüdä. Ja mehe saivaki massina kätte ja uma ülesandõ valmis.»

    Anu unistusõs om tetä Vahtsõliina naisist Eesti edimäne naiskuulipritse rühm. «Mehe naardva mi üle, a varsti nä inämb ei naara!» om Anu kimmäs.

    25.–26. süküskuu pääväl kõrrald’ Anu Naiskodokaitsõ naisilõ ja paarilõ suurõmbalõ kodotütrele Vahtsõliina kandin Kerigumäel tsillokõsõ mõtsaoppusõ. Naasõ kävevä pääle – tahtsõva kah sõamehe-ello tundma oppi ja Anu om sõamehe-mõistmiisi põhioppusõ (SBK) läbi tennü.

    Opiti telki pistü pandma, püssä, rakmit säädmä, kateloki pääl süvvä tegemä, keskkunnakaitsõt, puhtust ja üüse saadi viil üühäiret. Tsillokõsõ mõtsalaagri lõpõt’ kuvvõ kilomiitre pikkunõ rännäk Kerigumäelt Vahtsõliina avvusamba mano.

    A ku Anu käest pallõlda hindä ammõdi üles lukõ, sis ütles tä kõgõpäält: «Olõ nelä latsõ imä.» Latsõ omma Rait (20), Ragne (18), Jakob (5) ja Juuli (4). Kats vähämbät käävä latsiaian, Ragne om Soomõn tüül-elämän ja Rait käü õdagukoolin, et poolõlõjäänü koolitii är lõpõta.

    Anu om peri Kesk-Eestist Rapla kandist Kaiust. «20 aastat tagasi tulli Võromaalõ. Siin ollõn tundsõ õkva, et olõ õigõ kotusõ pääl,» selet’ tä.

    Võrokõisiga omma Anul õnnõ hää läbielämise. «Lõuna-Eesti inemise tunnusõ mullõ lahkõmba. Kuigi siiä sisseelämine oll’ mul paras vaiv: võrokõsõ võtva sissetulnuid rassõlt umas. A seo 20 aastaga olõ ma külh joba umas võet,» naard Anu.

    A võro kiilt Anu viil häste ei kõnõlõ. «Kõnõlõ iks, ku vaia, a harva: eks ma pelgä tuud, et ma ei mõista nii häste,» tunnist’ Anu.

    Lähembäl aol nakkas Anu Kaitsõliidu koolin Alul instruktoris opma. A kavvõmbat tulõvikku tahasi Anu köütä nii keskunnakaitsõtüüga ku Kaitsõliiduga: «Ma tahasi löüdä keskkunnaalast tüüd Kaitsõliidun».
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin