Nummõr' 215
Rehekuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hää ilm olõ-i kalailm!
  • Uudissõ
     
  • Põdrajaht läts’ vallalõ
  •  
  • Kultuurimärke perrä Tahevalt Lätti
  •  
  • Tsõõriklavvalidsõ: kolmas Uma Pido tulõ viil parõmb!
  •  
  • Leevänätäl Karilatsin
  • Märgotus
     
  • Kuuba Rainer: mi võissi inämb vällä paistu!
  • Elo
     
  • Aasta opja vidä naisi mõtsa
  •  
  • Savivuulminõ ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi tüü
  • Juhtkiri: Opmisõst
                  võit ka
                  vanõmb
                  inemine
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
    Kultuurimärke perrä Tahevalt Lätti
     
    Kabuna Kaile
      
     
    Võrolt peri RMK juht Kallas Aigar (kural) kullõs üten Timbergi Tiiduga (kesken) kikkapuiõ-aia man Kase Tõnisõ seletüisi. 
      
    Harglõ kihlkunnan Taheva mõtskunna man peeti minevä riidi perändkultuuri-pito: RMK tennäs’ inemiisi, kiä avidi Võro, Valga, Põlva ja Tarto maakunnan vannu kultuurimärke üles otsi ja kaardi pääle panda. Üteliidsi tetti vallalõ Koiva perändkultuuri hoitmisõ ala kolmõ vahtsõ matkatiiga.

    Mille perändkultuuri hoitmisõ ala just Koiva kaldapäälitsele tetti: tuuperäst, et tan kandin lövvüs edevanõmbidõ jälgi esieränis hulga. Noid saa kaia matkateie veeren: tetti 60- ja 18-kilomiitrene jalgrattatii ni katõkilomiitrene jalgtii.

    Kõgõ pikemb naist juusk Koiva jõkõ piten ja om maaha märgit üten piirinaabridõga. Tuuperäst olli pidolõ kutsudu ka lätläse.

    Kõigi kolmõ raa veerest löüd põnõvit asjo, miä häönü põlvkunna omma ummi tegemiisiga jätnü. Perändkultuurimärke kirjapandja otsõva nuu rahva juttõ perrä üles. Projektiraha iist panti sildi ka pistü ja kohe vaia, sinnä tetti lavvust trepi vai tii. Kogo taa suur ettevõtminõ läts’ masma puul miljonni kruuni, rahatugi tull’ Eesti-Läti programmist.

    Inne suurõ tüü tegijide tennämist aeti sälg kõgõ lühembä matkatii pääl likõs. Mõtsaminejide rivi sai alostuspaigan Tellingumäe parklan peris pikk.

    Timbergi Tiit RMK juhatusõst ütel’ inne minemänakkamist, et mõts olõ-i õnnõ puu, a iks pall’o inämb, ja perändkultuuri hoiuala om ummamuudu mõistmisõ ala, kon nakkat edevanõmbist ja näide elost-olost parõmbalõ arvu saama.

    Tuust mõtsan trampmisõst oll’ tõtõstõ kassu: võhigu saiva kah juurini selges, miä tuu perändkultuur om – ohvrikivi külh ja vana jaanitulõplats kah, a päält tuu viil näütüses 1960. aastil tett kikkapuiõ katsõaid, miä oll’ mõtõld luudusligu kummi(!) tegemises, ja esiki Taheva mõtskunna kontorihoonõ, miä panti 1970. aastil pistü tuu plaaniga, et sõa aigu saasi taast kipõlt välälaatsareti tetä.

    Matkajidõ iinotsan astsõva perändkultuuri projektijuht Pommeri Vaike RMKst ja kotusõpääline as’atundja, Taheva kandin perändkultuuri üles tähendänü Kase Tõnis. Timä tüü perrä põnõvamba perändkultuurimärgi vällä valiti ja näide mano matkatii tettigi. Raameisri oll’ Denksi Tarmo RMK luudushoiuosakunnast.

    Katõ kilomiitre sisse jäi tasast astmist ja mäkkepresmist. Süküs om põratsõs aos jo mõtsa kiriväs värvnü ja inemise jälgi uurmisõ man oll’ illos ka luudust kaia.

    Tellingumäe kaemistornist saat silmäga ilma haardmisõst õkva tsuskamisõ süämehe ja sõnalda kutsmisõ ütspäiv katõ rattaga 60 kilomiitre taadõ Lätti Olina küllä vändädä.

     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin