|
|
| | Külh seo olõs illos, ku mi võiss timahavva niimuudu joulupühhi pitäq, et egäüts' tunnõs, et seo oll' tõõpoolõst midägi väega eriläist, seo oll' väkev, seo oll' õkva seo, midä ma olõ nii väega tahtnuq!
Pall'oq inemiseq tahas vähämbält üts' kõrd aastan tundaq midägi suurt ja ilosat, kävvüq kõgõ uma perrega ker'kon, tundaq, et elo om illos, et meile om sündünüq joululats' ja lauldaq tõisigaq üten «Pühhä üüd».
Seoga tahas suuviq rõõmsit joulupühhi kõigilõ võrokõisilõ, esieränis noilõ, kiä olõ-i viil ker'kotiid är unõhtanuq.
Tsääro Elmar Viiratsist
*Jutt om vahtsen kiräviisin
|
Sõbra esäl
suhvli nukan
oll' üts' vana Colt.
Timäga mi takah aiõ
pangarüüvlit
ümbre puukuuri,
hoovi pääl
ja maja takah.
Viimäte meil turgat' päähä
– tä või olla aiah,
süü mi tsukruhernit.
Raidaru Vole | | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Kas teil tuud papõrd ka müügil om, kost tulõva aasta päivi nätä saa?
Lõuna-Eesti vanapapi küsse Tarto kaubamajast kallendrit
| |
| | |
|
|
