Nummõr' 214
Süküskuu 21. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kalkuna Mari näüdäs’ Võrol vahtsõt plaati
  • Uudissõ
     
  • Palgimõtsa pidänü ka latsilõ hoitma
  •  
  • Kangro – võro vaimuga kirämiis
  •  
  • Tõnõ Uma Pido sai DVD-plaadi pääle
  • Märgotus
     
  • Aropi Erja: olõ kõgõ tahtnu oppaja olla!
  • Elo
     
  • Keelepesä latsilõ
  •  
  • Söögimeistride lemmiksöögi
  • Juhtkiri: Midä kõkkõ või ette kujota
    Savvusannan
    Kirä
    Üts küsümüs
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Aropi Erja: olõ kõgõ tahtnu oppaja olla!
     
      
     
    Aropi Erjal om nii oppaja-ammõt ku ka muusiga joba veren. 
      
    Perämädse 25 aasta joosul Võrol Kreutzwaldi-koolin käünü inemise mäletäse iks tulihingelist Vaabinast peri muusikaoppajat ja koorijuhti Aropi Erjat, kink 50. juubõli puhul oll’ minevä riidi Kandlõ kultuurimajan pidolinõ kontsõrt. Kiä olõ-i sääl koolin käünü: Erja om tuu tsärre koorijuht, kiä juhat’ perämädsel Umal Pidol laulu «A mille» ja tekk’ tuud kats kõrda, selle et rahvas plaksut’ taa laulu tagasi. Ja ku ka Umal Pidol käümäldä, sis vast om Erja silmä jäänü mõnõl rahvapidol, akordion üsän, rahvalikkõ laulõ ja mänge iist võtman.

    Mille olõti koorijuht ja muusikaoppaja, a olõ-i näütüses kaubamaja juhataja?

    Ma ei mõista toda tüüd tetä. Üttegi säänest tüüd, mis äriga köüdet om! Ma jää õkva hättä tollõga, mul olõ-i tuud suunt!

    Nii et – põlinõ oppaja?

    Ma ei mõista muud tüüd tetä! Oppajidõ seen elli ja tuu mõtõ oll’ kõgõ seen, et taha esi kah oppaja olla.

    Kon koolin ti esi käveti?

    Vaabina koolin. Tuu oll’ üts väega armsa kuul, väiku kuul, hää oppaja, koolitraditsiooni... Kõik hoitsõva umavahel kokku. Mu imä oll’ matõmaatigaoppaja ja esä koolijuhataja, aoluutunni andsõ kah. Kooli man oll’ kodu kah, nii et nii läts’ki!


    A teist sai suurõ kooli oppaja, maalõ es taha minnä?


    Ma Talinan harisi rahva seen olõkiga är (Aropi Erja opsõ Tal’na riikligun konsõrvatooriumin – UL). Ku ma kooli är lõpõti, sis mille ma Võrru tulli: uma kodu siin lähkün.

    Antsla ja Varstu kuul kah tahtsõva, a ma olli siin koolin praktikal ja Reimani Ilmar (tuudaignõ Kreutzwaldi-kooli direktri – UL) nõudsõ mu vällä. Käve Talinan esi kõnõlõman: tahtsõ minnu hindäle ja egä mul tollõ vasta midägi es olõ kah!

    Ku ma siin ei olõssi tüül, sis olõssi kongi tõsõn Võrumaa koolin, selle et muial ma olla ei taha. Mullõ miildüs siin. Kodu om siin ja uma inemise omma.

    Mille teile akordionni mängi miildüs?

    Terven imäpuulsõn suguvõsan om laulminõ ja pillimäng olnu. Ku ma olli nelä-viieaastanõ, sis olli naa väikse vinne katsa bassiga pilli. Mullõ kah tuudi üts sääne nääris kodu. Naksi mängmä ja võtsõ tuu umas. Unu kah mängse ja või-olla iks koskilt verd pite om tulnu taa asi.

    Mõlõmbal Umal Pidol olõti üten löönü, mille?

    Sändse ilusa laulu omma ja... A ku peris ausa olla, sis algusõn olli ma peris vastalinõ õkva Umalõ Pidolõ. Et mis iks võru keelen nii väega tetä saat ja... Mõtli, et asi lätt vast kõvas setu värgis kätte ja mul omma tõsõlõ poolõ juurõ – mu kant om iks Urvastõ kant, olõ Urvastõ kihlkunna inemine.

    A ku juba as’alõ sisse sai, sis tull’ vällä, et üts väega lahe värk om ja mullõ nakas’ miildümä. Väega torõda iistvõtja omma ja laulu kah ja nii taa oll’gi!

    Mändse Uma Pido laulu kõgõ inämb hinge perrä omma?

    Viimädse Uma Pido segäkoori jago oll’ väega vahva kõik. «Võro kiil» ja «Võromaa laulu\'» oll’ väega illus laul. Ja tuu laul, mis ma esi juhati, «A mille», tuu oll’ sääne lihtsäle üts vahva laul, sai hinnäst veidikese vällä ellä.

    Midä koolilatsõ võrokiilside laulõ laulmisõst ja Umast Pidost arvasõ?

    Ega nä ei tulõssi, ku näile ei miildüsi. Esi piät sääne rõõmsa olõma, sis tulõva latsõ kah üten.

    Mõnõ laulusõna piät näide jaos är ka tõlkma, küsüse, et midä tuu tähendäs, a kodudõn, vanavanõmbidõga kõnõldas iks võru kiilt ja midägi väega segätses es jää.

    Kas võissi näidega ka tunnin võrokeelitsit laulõ laulda?

    Iks. 12. klassin laulami rahvalaulõ ja sääl tulõ iks ka mõni Võrumaa laul ette.
    Latsilõ nuu laulu miildüse, no küsüse vahepääl ka seoilma-ao laulõ, sis tulõ arvudi takan istu ja noid otsi.

    Olõti sõs peris suur arvudi-inemine: Internetin Facebooki leheküle pääl om teil eski uma pildiga konto ja tuud kaes 176 «sõpra».

    Latsõ teivä tuu Facebooki konto, et sis om äge! (naard) A Orkutin om mul kah konto: Orkutin käü mul terve segäkoori rahvas, kohe ma iks tuu teedüsse panõ, kuna pruuv om? Ega ma pilte hindäst üles ei panõ ja Internetin väega tõisiga läbi käümä kah ei tüki.

    A latsõ omma iks vigurit täüs külh: esiki ti hõigunime omma netti üles pandnu.

    Mõni om iks peris jälle, ma olõ esi kah kaenu. Ma tiiä, kost nuu peri omma, nuu latsõ omma õnnõs är lõpõtanu. No ütlese latsõ, et olõ-i teile vaiagi määnestki hõigunimme! Inämbältjaolt omma latsõ iks häätahtligu.

    Kas oppaja piät kah latsõkasvatamisõ-tüüd tegemä vai om tuu iks vanõmbidõ rida?

    Tuu om katõpuulnõ asi. Väega pall’u piät iks kotun latsõlõ selges tegemä: kuis kõrdapite olla. A oppaja piät kah iks vaiva nägemä, sis saa latsõst asja.

    Puiga näütemänge pääväl mänge latsõ ti ja Linnamäe Helena kokko säetüt võrokeelist tükkü «Selgeltnägijä». Kas latsi om rassõ saia välänpuul kooliprogrammi midägi säänest ette võtma?

    Ku latsõl om huvi, sis tä tulõ vällä. Nuu latsõ, kellega mi Helenaga kävemi, näile hirmsalõ miildü tuu tegemine ja tuud näütemängu mi teimi viil mitu kõrda peräst. Latsilõ väega miildü ja küssevä, et kuna järgmist tükkü nakkami tegemä. A Helenaga olõmi innegi võrokiilsit näütemänge tennü: Helena sääd teksti paika ja ma panõ laulu manu.

    Nuu latsõ, kes mul laulman käävä, omma kõik tubli latsõ. A esieränis omma mul hinge pääl 12. klassi poiskõsõ: Prospekti-ansambli, pia 11 aastat kuun käünü. Väega armsa inemise kõik sääl. Nigu poja iist mullõ:Kollingu Rait, Rünga Jürgen, Parindi Mart, Tomsoni Kevin, Eriku Aap, Kraagi Magnus tull’ kah manu. Mul om näist väega pall’u rõõmu.

    Miä viil pääle muusika huvvi pakk?

    Ega mul pääle muusika millegi muu pääle väega aigu ei jääki. Vanastõ mullõ miildü kütsä. A nüüt tulõ harva ette. Luudusõn miildüs kah kävvü.

    Kas teil om maakodo alalõ?

    Tuu Vaabina koolimaja, kon ma sündünü olõ, säält kuul kattõ är vast 1978. aastagal. Sinnä panti tüümiihi ja malõvlaisi elämä perän. A nüüt om tuu nigu tondiloss, ku sisse läät, õkva ikk tulõ pääle. A esä ehit’ kodu Lõõdla järve otsa ja imä eläs sääl. Iks vahepääl jõvva sinnä. Suvõl rohkõmb. A talvõl ei jõvva mõnikõrd mitu nädälit.

    Miä teile kõgõ inämb murõt tege, ku ümbretsõõri kaeti?

    Iks tuu, et noorõ inemise läävä siist Võrumaalt är. Läävä ilma õnnõ otsma. No minke no käüge, a tulkõ määndselgi aol tagasi.

    Noorõ ütlese, et siin ei olõ tüükotussit. Ku tüükotussit olõssi, sis olõssi määnegi variants.


    Küsse Harju Ülle


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!