| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
Riigikontrolli perräuurminõ näüdäs’, et ku riigimõtsa iks edesi sama kipõlt maaha rako nigu põra, sis mõnõ aastakümne peräst saa palgimõts otsa, mõtsamehe jäävä tüüldä ja eläjäkese elopaigalda. Meil vanal Võromaal saa mõtsan tüüd hulga inemiisi ja tuuperäst piät esieränis ette kaema, et mõtsa iks jakkunu.
«Meil om rohkõmb mõtsa ku muial ja veeremaa tüühõivõst om küländ suur jagu seotu mõtsaga. Ku tahami, et mõtsarahha liigus vanal Võromaal ka edespite, piät hoitma, et mõtsa saanu raku ka 20–30 aasta peräst,» selet’ Kama Kaido, parhillanõ Riigikontrolli tüütäjä, kiä om Vinne aigu Karulan aastit mõtsamehetüüd tennü.
Riigikontroll näüdäs’ är, et RMK trikitas nummõrdõga ja väit, et mõtsa kasus Eestin mano inämb, ku tuud maaha raotas.
«Vanna mõtsa näüdätäs kõik mõts kokko,» seletäs Kama. «Suu pääl om vanna mõtsa pall’o, a tuud kiäki ei rao: ei päse mano ja 100aastanõ mõts om käevarrõ jämmüne. Saagi üteldä, et vanna mõtsa om viil lõppõmalda, a raotas iks õnnõ maisõmaa pääl.»
A maisõmaa vana mõtsa saava otsa: kuusistigu-haavistigu joba 20, kõivistigu 30 ja pedästigu veidemb ku 50 aasta peräst. Ku ragomist veidembäs ei võta, sis piät ragoja minemä mugu peenembä ja noorõmba mõtsa kallalõ. Tuud tetäski: aastanummõrd, mändsest pääle mõtsa või maaha võtta, võtt keskkunnaministeerium mugu väikumbas.
«Kõnõldas muinasjuttu, et mõtsa kasus nii hirmsahe pääle, et no ei jõvva kuigi iist är raku!» imehtäs Kama Kaido. «A kiä veidükesegi mõtsan käü, tuu tiid, et ku 1980. aastil lätsit rajandigu pääle, sis kannu olli poolõst miitrest miitreni. Ku mi põra läämi, sis omma 20–30 cm. Lõpus jõvvamigi «hernetokimõtsani» vällä. Sis ei olõ tüüd ei leibä kellelgi inämb.
Kae, kunagi oll’ maailman olõman sääne suur tüüstüsharu nigu vaalapüük. Väega pall’o rahha tull’ säält ja väega pall’o inemiisi sai tüüd. Nüüt ei olõ ei tüüstüsharru ega tüükotussit, selle et vaala omma pia otsan.»
A Keskkunnaministeerium ja RMK olõ-i nõun ragomist veidembäs võtma. Ministri ja RMK juhi omma aokirändüsen vasta ütelnü, et RMK majandas jätkusuutlikult (miä tuust, et numbri näütäse vastapite) ja ütegi säädüse vasta olõ-i essütü.
Ku pall’o ja määnest mõtsa meil Eestin om ja kuna tuu otsa saa, tuud tiid RMK ja Keskkunnaministeerium sama häste ku Riigikontroll – mõtsanumbri omma jo RMK hindä käest saadu. Mille sis mõtsaherrä Riigikontrolli jutulõ nii väega sõrgu vasta ajava?
«Ku raha kõnõlõs, sis tõsõ jutu olõ-i häste kuulda,» arvas Kama. «Tuu nimel, et raha kõrraga ja kipõlt kätte saia, oldas valmis kõnõlõma musta valgõs ja verevät sinitses.» Rahha saa kuluta kõrraga ja nii, nigu tuuga kammandaja parõmbas pidävä. Ku mõts ja mõtsaraha läbi, sis kül lövvüs mõni tõnõ ala, kon raha edesi liigus ja tuuga kammanda saa.
«Keskkunnaministri ütel’, et ei olõki meil või-olla tulõvigun palgimõtsa vaia, või-olla om vaia hoobis enenrgiävõssu kasvata,» pahand’ Kama rahapõhidsõ ja lühküaolidsõ ilmakaemisõ pääle. «A ma ei taha ellä sändsen Eestin, kon riigimõtsan õnnõ energiävõssu kasvatõdas, a sändsen, kon saat iks siinde kah minnä. Ku mi esä omma meile andnu 100aastadsõ mõtsa, mi annami latsilõ 60aastadsõ mõtsa, sis mi olõmi latsi arvõlt elänü, näide käest midägi är võtnu.
Ja mõts ei olõ õnnõ inemise uma: ka tsirke, mõtstsiku, oravide ja tõisi eläjäkeisi uma. Mõni eläjäkene ei eläki noorõmban ku 100aastadsõn mõtsan.»
RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu olõ-s Riigikontrolli hoiatusõga Võro maakunna kotsilõ nõun. «Ku tan saman mahun mõtsa edesi rako, sis om tuud ka 50 aasta peräst samapall’o alalõ,» rehkend’ tä.
Palo sellet’, et meil raotas innekõkkõ palomõtsa (230 hektärri aastan), kon kasusõ päämidselt pedäjä. Palomõts kasuski pia kõik kuiva maa pääl ja tuuperäst olõ-i ka mõtsatüüpe perrä kaiõn lugu Võromaal nii kehv, nigu Riigikontrolli üle-Eestilinõ audit näüdäs’.
A kuusistigõ saisu kotsilõ ütel’ Palo «vilets»: tormi (esieränis 1968. aastaga uma, a ka timahavanõ murdsõ maaha 60 hektärri kuusistikku), sitigu ja põdra omma tennü laastamistüü.
Haavistigõga om viil hullõmb: «20–50 aastaidsi haavistikkõ meil olõki-i, põdra omma nahka pandnu,» selet’ tä. «Perämädse kümne aasta joosul om haaba külh mano kasunu, a põdra omma katõ perämädse aasta joosul Võro maakunnan sada hektärri haavistikku är jüränü.»
Palo Agu ütel’ murõligõlõ Võromaa inemiisile, et seo aastaga lõpuni tetäs Võromaa riigimõtsu majandamisõ kavva aastis 2011–2020 ja kõik mikandi inemise võiva tuu tegemise man üten kõnõlda.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
