Nummõr' 213
Süküskuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Koolilõ uma nägo!
  • Uudissõ
     
  • Võrol saa oppi vanno iist huult kandma
  •  
  • Rõugõn om seenenätäl
  •  
  • Noorõ nakkasõ Rõugõ TVd tegemä
  •  
  • Jutuvõistlus vanavanõmbist
  •  
  • Latsirikka perre saava kodotoetust
  •  
  • Näüdätäs võrokeelist Tähekeist
  • Märgotus
     
  • Kalkuna Andreas: Hurta võissi inämb tunda!
  • Elo
     
  • Vana paa saa kõrda
  •  
  • Teppo vägi hoit lõõtsamängu elon
  • Juhtkiri: Põlvahe Hurda-kuul!
    Uma kiil
    Savvusannan
    Kirä
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kalkuna Andreas: Hurta võissi inämb tunda!
     
      
     
    Kalkuna Andreas soovitas otsi uma kodokotussõ kotsilõ teedüst Hurda Jakobi perädüst rahvaperimüsekogost 
      
    Eesti kirändüsmuusõumi Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas (33) kuts Hurda Jakobi perätüt perimüskoko kaema ja säält uma kodokandi kotsilõ teedüst otsma. Himmastõ ja Põlva latsõ võinu umakandi suurmehest kah inämb teedä, ku aoluu opiraamadu kirotasõ.

    Midä põnõvat Hurda kogon lövvüs?

    Hurda kogost – 110 000 lehekülge ja rohkõmb viil – võit löüdä säänest, midä muialt ei lövvä.

    Sääl olõ-i õnnõ laulu-jutu, a ka matõrjaali, midä Hurda-aigu es mõistõtagi tähtsäs pitä.

    Inemise es tiiä täpsele, miä tuu rahvaluulõ om ja kirodi Hurdalõ ka uma külä aoluust, inemiisist.

    Hurt kirot’ aolehih, et hää inemise, avitagõ rahvaluulõt kor’ada, muido häös är. Eis elli tuudaigo Peterburih, a vastas’ kõigilõ kirjulõ tenosõnnoga, et hää matõrjaal, saatkõ jälki.

    Ilmut’ ka lehih ülekaehuisi, pall’o kiäki om rahvaluulõt saatnu. Inemiisile miildü, et näid leheh tennäti: nii tekkü suur kiräsaatjidõ võrk (1400 inemist) üle Eesti.


    Mis inemine Hurt oll’?

    Tuu om keerolinõ üteldä, a ma imehtä, ku kõva tüümiis tä oll’: Peterburih oll’ opõtaja, täl oll’ suur kogohus (arvada hulga ristmiisi ja matmiisi), a tuu mant jõudsõ tä keelealadsõ doktoritüü kirota ja tuu Helsingih är kaitsa, rahvaluulõkogomisõ kõrralda, tuust aruandit tetä ja inemiisiga kirävaihtust pitä. Põlva ja Kolga-Jaani «Vana Kandlõ» vällä anda ja kolm köüdet setokõisi laulõ. Päält tuu kõgõ oll’ täl viil pere – ma ei kujotagi ette, kuis üts inemine jõud’ tuud kõkkõ!


    Kas Põlva latsõ võinu Hurda kotsilõ inämb teedä, ku kooliprogrammi perrä vaia om?

    Koolilatsõ piät Hurta tundma ja esierälidselt Põlva latsõ. Põlva latsi tiidmine võinu olla Põlva-kesksemb: midä Hurt tuu kotussõ hüäst om tennü.

    Tuu aolugu, midä koolih opatas ja tuu perimüslik aolugu, midä inemise kõnõlõsõ, omma eismuudu veidükese. A egäsugumaidsi uurmistöie jaos omma Hurda ja timä kaastüüliidsi üleskirotusõ tähtsä. Sagõhõhe nuu inemise, kelle käest om juttõ vai laulõ kor’at, es olõ mändsegi kirämehe. Nuu üleskirotusõ omma ainsamba jäle, mis noist inemiisist omma jäänü.


    Kas latsõ võinu teedä mõnda Hurda kor’atut rahvalaulu?

    Tuu olnu väega hüä! Hurt om vällä andnu Põlva kihlkunna «Vana Kandlõ»: sääl om suur valik väega ilosit Põlva laulõ. Põhilidsõlt timä hindä ja sugulaisi kor’adu. Hurda kogoh külh lauluviise pall’o olõ-i, vast 300 viisi Eesti pääle kokko, a sõnno om tuu iist tuhandit ja tuhandit (47 556 laulu ja mängolaulu).

    Tulõsi arhiivist otsi lauluviisijupp ja kaia sõnno, mis Hurt om üles kirotanu. Esieränis ku sa olõt samast küläst peri, koh laulu laulnu inemine om kunagi elänü. Tasus mõtõlda, kas ja kuis laulusõna omma tuu paigaga köüdedü. Ka jutu omma sagõhõhe paigaga köüdedü.

    Hurda kogo om Tartoh Eesti rahvaluulõ arhiivih. Tuu om kõigilõ vallalõ. Oppaja võinu tuvva latsi ekskursioonilõ: näüdädä mändsegi tiiraa kätte.


    Ku kerge vai rassõ tuu oppajalõ om?

    Arhiivih om matõrjaal kihlkunna perrä paika pantu. Põlva inemine tulõ siiä, võtt Põlva kihlkunna kartoteegi ette ja löüdki tuu üles. Niisama saat nime perrä otsi. Peris suur hulk matõrjaali om joba Internetih olõmah vai digitaliseeritü ja saa arvutist lukõ. Pall’o om muidoki viil paprõ pääl.

    Ma esi või avita, ku määnegi küsümüs om. Või ka niisama muusõummi kõlista: inemise tegevägi tah tüüd tuusjaos, et huviliidsi avita. Kodolehe www.folklore.ee pääl omma ka andmõkogo: vanasõna, vanarahva ütelüse, mõistatusõ. Ku otsit säält umakeelidse sõna perrä, lövvätki umakeelitsit vanasõnno vai mõistatuisi. Pall’o teedüst om laulõ ja rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

    Oppajil om kipõ ja programm tihhe, a mõnikõrd tasunu sändse as’a jaos aigu võtta. Ku latsõ piät uurmistüüd tegemä, sis rahvaluulõ vai uma kodokandi vai aoluu teema olnu hüä.

    Ma usu, et ka latsi huvitanu uurminõ rohkõmb, ku tuu om köüdet uma kodokandi, külä vai perrega.


    Kas tetä näütüses referaat mitte Hurdast ku heränemisao tähtsäst tegeläsest, a ku umast küläst peri suurmehest?

    Muidoki! Tuu või-olla tähendänü rohkõmbat tüüd – saa-i Wikipeediäst kõrraga kopiiri – a tuu om tuud väärt. Muidoki, «Vana Kannõl», Põlva uma, om nii ainulidsõs raamatus muutunu, et piät kohegi Tartohe sõitma, et tuud kätte saia.


    Kas tuu võinu vahtsõst vällä anda?

    Muidoki võinu! No om nii pall’o laulõ, midä olõ-i kunagi vällä antu, tuuperäst muusõumil kordustrükke jaos võimu jakku-i. A paikligu inemise võissi märki, et tetä kuuhtüüd rahvaluulõ arhiivi vai kirändusmuusõumiga. Või-olla olõki-i mõtõt anda «Vanna Kannõld» vahtsõst vällä, a tetä hoobis vahtsõnõ valik.

    Põlva kandi ja Võromaa laulõ om jo ka pääle Hurta üles kirotõt, või-olla tasunu kokko kor’ada laemb valik vana Võromaa laulõ.

    Küsse Harju Ülle




     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!