| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Vana paa saa kõrda | | | | Breidaksi Arved | | |
| | | | | | Inne vahtsõst vaapamist tulõ pada kõrraligult är lihvi ja tolmust puhtas tetä | | | | |
Ku koton om suuri patoga tegemist ja mõni näist ao joosul rossitama lätt vai muido säädmist taht, sõs olõ-i mõtõt kõrraga vahtsõt osta. Süvähavva luudustalost peri miis Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuimuudu vanast paast jälki vahtsõnõ saa.
Peep om vanno patoga muiõ asjo mant õiõndanu joba säidse aastat ja tuu aoga kõrda säädnü arvada kümne paa ümbre. Olõ-i joht väega pall’o, a uma nipi, kuis taad tüüd tetä, omma mehel käen. Pato nakas’ Peep säädmä tuuperäst, et sõsara talon oll’ hainuga värvmise jaos suurt anomat vaia, a vannol patol oll’ üts vai tõnõ hädä man.
Ku vanna pata naada kõrda säädmä, piät kõgõpäält kaema, kas tuul tüül mõtõt om, selle et ku põh’an om suur mulk, sis kõlbas taa parõmbalõ lilliklumbis, ku naada paikamisõga jandama.
A ku paa pästmine iks tegemise vaiva tasos, sis tulõ tuu kõgõpäält kõrralikult är tahenda. Peep pruuk likõmbal aol tuu jaos tulõlampi.
Är tahendõdut pata tulõ sis naada väiko vasaraga läbi koputama, et rossitanu kotusõ vaaba alt vällä tulnu. Mõnikõrd olõ-i vaaba alt nätäki, et puul pata om rossitanu: nakkat ütest kotusõst pääle ja rossitus lätt mugu suurõmbas. Päält vasaraga rossitusõ vallalõlüümist tulõ pada kõrraligult är lihvi ja tolmust puhtas tetä. Om tähtsä, et tüü aigu olõs iho kaidsõt: tüüprilli iin, kõrraligu tüükinda käen ja tolmumask näo iin.
Ku pada om sodist puhas, saa tälle vaaba pääle tõmmada. Peep tõmbas paalõ vahtsõ vaaba pääle Epox U.C nimme kandva möksiga, mis Eestin valmis siät ja poodist telmise pääle saia.
Tulõ leppü, et tegemist om külmä vaabaga, mis om kuumast vaabast nõrgõmb. Kuuma vaapamist piäsi Peebu tiidmist perrä kül Rakveren tettämä, a kah’os tege tuu tüükoda õnne plekiasjo, majasilte ja vapimärke. Nii jämme saina ja suurõ kogoga asjo ku vana malmpaa omma, sääl tetä ei saa. Rakverest edesi saa kuumvaapa kas Vinnemaal vai kavvõmbal Õuruupan.
Kuumal ja külmäl vaabal om tuu vahe, et külmält pääletõmmatut vaapa ei massa perän kahvli vai väidsega kraapma naada: vaap sa kriimo ja pada lätt jälki ruttu rossitama. Kuumalt pääle pant vaap nakkas terävile asjolõ jõudsambalt vasta. Tuuperäst tasos vanno pato hoita, ku sääl piäs viil edimäne vaap kõrran olõma.
Külmvaaba päälekandmisõs lätt vaia väikot trulli, minka tuu möks tulõ paa sainu pääle määri, nigu värvissi saina. Tuud tulõ kats kõrda tetä ja tõõnõ vaabakõrd piät pääle saama tõõsõ päävä joosul. Sammamuudu saa kõrda tetä ka Vinnemaalt ostõdu plekidse emailpaa.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
