Nummõr' 212
Põimukuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Oppaja-ammõt avvu seen
  • Uudissõ
     
  • Rohilidsõmb elo meelütäs inemiisi
  •  
  • 12. Võromaa rahvapillilaagri peeti Mõnistõn
  •  
  • Kanepi kerik 200
  •  
  • Ummamuudu laat
  •  
  • 21. põimukuu pääväl oll’Kanepi vallan Mesipuu talon perrepäiv «Rehepapi 7 ammõtit»
  • Märgotus
     
  • Uma Leht Jannseni ja Jakobsoni jälgi pääl
  • Elo
     
  • Nigu vanaimä man
  •  
  • 22. Kaika suvõülikuul peeti 13.–15. põimukuul Haanin üten liivlaisiga
  • Juhtkiri:Võromaal elo käü
    Savvusannan
    Kirä Kaasanist
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Eesti kiil Kiievih
     
    Ämariku Volli
     
     
    Tuu oll’ 1958. suvõ lõpupoolõ, ku ma mõtli Ukrainast kodo puhkusõlõ sõita seokõrd mitte üle Moskva nigu hariligult, a üle Kiievi, Minski, läbi Leedu, Läti kooni Eestini vällä. Mõtli tetä suurõmbih liinoh vahepiätüisi. Lätt kül rohkõmb aigu, a tuuiist näe vahtsit liinu ja vahtsit maid.

    Nii sis olligi ütel ilosal hummogul Kiievih. Kõgõ inne mulguti piledi eelmüügih är, sis lätsi liinaga tutvas saama.

    Sai raudtiijaamast osta liina kaardi, midä naksi kõrraga pruukma. Transporti ma tarvita pall’o õs mõtlõ, tahtsõ kõkkõ nätä ja käega kumpi nigu üteldäs. Transporti mõtli pruuki õnnõ viimätseh hädäh. Esi olli viil nuur, jala olliva viil kipõ all.

    Ma keerodi suurõ huviga liina piteh ümbre, ku äkki kuuli sulaselget eesti kiilt. Kõrraga kääni hinnäst sinnäpoolõ. Nuu, kiä kõnõliva, olliva kats soldanit. Ma lätsi näile sälä takast mano, võti ümbre olgõ kinni ja ütli eesti keeleh: «Tere!»

    Nimä edimält tõmbuva veiga trammi, a sis saiva arvo, õt näide iih sais eestläne, leivä ka mullõ käe olgõ pääle. Saisimi nigu kolm velle kuuh, käe ümbre kaala. Ka nimä olliva puhkusõlõ minejä. Nüüt avastimi Kiievit joba kolmõkese. Rong läts’ meil õdagut vasta.

    Terve päiv oll’ meil nii rõõmsa olõminõ, õt õs mahu rõõm inämb meele sisse, tä ai nigu kiijä piim üle veere. Hindä vahel kõnõlimi höste kõvva, naarimi höste pall’o. Tulõ üteldä, õt eloh om säändsit lõbusit päivi veiga veidü. Üte kõrraga läts’ meil veiga kipõst, ollimi piaaigu är unõhtanu, õt meil om vaia ka edesi sõita.

    Nii mi otsustimiki trolliga raudtiijaama sõita. Poolõni joosuga ja kõvastõ kõnõldõh löüdsemi üles õigõ trollipiätüse. Rahvas läts’ parajahe trolli pääle. Mi pidimi trolli minemä üte höste pakso mammi takah. Tuul mammil oll’ kah suur kohvri üteh. Inne mammi upit’ trolli tuu kohvri, sis nakas’ esihinnäst üles upitama.

    Mi ollimi väega rahudu, ollimi valmis üle mammi trolli ronima, sis üts poissõst, Ülo, ütel’gi: «Mammi, korista kipõmbidõ uma ahtri iist är, mi tahami ka pääle minnä!» Mammi käänd’ hinnäst ümbre ja ütel’ vasta: «Ku ti, pojakõsõ, nii vanast eläti ku ma, kes sis tiid, määndse ti ahtri ommava!»

    Meile nigu hiideti kuuma vett kaala. Ilma kokko lepmäldä pannimi kõik säält trolli mant pakku. Ei olõ inämb meeleh, kas mi sõidimi trolli vai bussiga raudtiijaama, selle õt meil olliva silmä häpü täüs. Hüä tujo oll’ kohegi är kaonu, meil oll’ häbü ka hindävahel tõnõ-tõsõlõ silmä kaia.

    Õi olõki meeleh, ku pall’o piätüisi mi tuukõrd vaihõlõ jätimi, inne ku jälki transporti tarvitimi. Ku jaama joudsõmi, sis oll’ vaivalt nii pall’o aigo, õt rongih kotusõ sisse võtta.

    Ollimi kül ütte vagonihe trehvänü, a mino kotus oll’ tõõsõh kupeeh. Vagonisaatja abiga saimi hinnäst ütte kupeehte vaelda.

    Kõik oll’ nigu kõrrah, a tujo õs taha kuigi parõmbast minnä. Terve pikä päävä ollimi Kiievi liina avastanu, õigõhe õs olõ midägi söönü. Otsustimi restoraanivagonihe minnä.

    Naksimi minemä, saimi ütest vagonist läbi, tõsõh saimi kah joba umbõs veeränd vagonit läbi minnä, ku näimi tuudsamma mammit tõsõ otsa puul kupeest vällä astvat.

    Meile kõigilõ nigu olõs üte kõrraga kamandõt: «Ümbre käändä!» Kakimi nii ruttu ku sai tagasi umma vagonihe.

    Istsõmi nõna noroh. Poisi naksiva kohvrist soldani kuivsüüki lavva pääle otsma, minno käsivä minnä vagonisaatja käest tsäid otsma.

    Ma sis lätsi minemä, nii ku kupeest vällä astõ, näi kõrraga mammit. Hüpsi kupeehte tagasi. Varsti astõ ka mammi mu takah ussõst sisse. Timä kuts’ meid koridorri ja ütel’: «Pojakõsõ, ei massa mino peräst õks nälgä naada kannahtama, minke jumala rahuga restoraani süümä, a taa tükk jätke hindäle miilde, õt inämb eloh säänest tükkü õi tii!»

    Meil tulliva ka lõpust sõna suust vällä. Naksimi mammi käest andist pallõma. Mammi ütel’: «Õga ma ti ullikõisi pääle õs vihastagi, ma tahasi, õt seo teile opingust saasi.» Opingust sai tuu meile kimmähe.

    Tull’ vällä, õt mammi oll’ peri Eestist, õnnõ timä käve tütrel küläh, kiä oll’ ukrainlasõlõ mehele lännü.

    Mammi oll’ veiga arvosaaja ineminõ, targa ja muhhe jutuga. Üle katõ üüpäävä, mis mi üteh sõidimi, jäi meil kõigil timäst veiga hüä tunnõ. Hindä vahel naksimi timmä vanaimäst kutsma.


     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kuri naanõ ja prügüpang
     
    Aastit tagasi vei Võro taksojuht kundõ Tarto küle ala. Oll’ varranõ hummok kellä kuvvõ paiku. Aardla ristin pidi takso kinni hädidse olõmisõga nuur miis ja pallõl’ hinnäst Elva liina sõiduta.

    Nii pia ku takso Elvan saisma jäi, linnas’ majauss vallalõ ni läve pääl saisõ väega vihanõ naistõrahvas. «Kon om tuu prügüpang, midä sa eelä vällä viimä lätsit?!» tänit’ tä.

    Taksojuht käändse kipõlt otsa ümbre ja andsõ massinalõ gaasi. Tälle oll’ selge, et prügüpangi otsmisõga tülü ei lõpõ, mine tiiä, tetäs viil tedägi süüdläses.

    Mink hääs meile reisisaatjat vaia?

    Punt naisi uutsõ bussijaaman Tal’na-Haani bussi, et Kaika suvõülikuuli sõita.

    «Ei tiiä, kas mahumigi pääle?» murõht’ üts naanõ. «Oh, tuu om suur buss. Sääl om reisisaatja kah pääl,» ütel’ tõnõ.

    Kolmas naanõ, kellele jutt tundu kahtlanõ, küsse kahtlusõga: «A mink hääs meile reisisaatjat vaia om?»

    Neläs bussiuutja, väega tõtõlidsõ olõkiga kübäräga provva, ütel’: «Reisisaatja ost piledi noilõ, kinkal ei olõ vai ei jakku sõidurahha!»

    Seltskunna naar kattõ är bussi mürinä sisse.


     
    Hüvä nõu
     
    Kurgisalat
     
    2 kg kurkõ
    4–5 sibulat
    1–2 kiblukit
    2 spl tsukõrd
    3 spl ätiket
    sinepit
    pipõrd
    suula
    mõroritka tükke


    Lõigu kõik tükes ja sekä häste läbi. Jätä järgmädse pääväni saisma.
    Panõ külmält purki ja hoia jahhen kotussõn. Püsüs häste terve talvõ.


    Esimuudu luidsapannkoogi



    400 g hakklihha
    3 sibulat
    suula, pipõrd
    2–3 munna
    2 kl kaarahelbit
    1 kl vett
    jahhu silmä perrä


    Praadi hakkliha sibulaga häste läbi, panõ manu suula ja pipõrd.
    Maaha jahtunulõ hakklihasegulõ sekä manu kõik muna, kaarahelbe, vesi ja jahu. Praadi nigu pannkuukõ. Hää om süvvä hapnõ koorõ ja tomatiga.


    Kruusamäe Maimu


     
    Võrokõsõ kinkse Umalõ Lehele vägevä sünnüpäävälavva
     
     
    Võromaa söögimeistride rua Uma Lehe pidolavva pääl
     
    Uma Leht pidi seo kuu 10. sünnüpäivä. Võromaa söögimeistri katsõ lehele sünnüpääväkingis esierälidselt pidolidsõ söögilavva. Ka lavvalina sai uhkõ: Näputüüseldsi naasõ Luiga Karmen ja Sepä Maarika joonisti sinnä pääle vana Võromaa katõssa kihlkunda.

    Pidolavva pääle saadõti hääd kraami egäst vana Võromaa nukast. Tennämi hüvvi süüke-juukõ iist kõiki Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkunna söögimeistrit! Võrokõisi kokakunst, lämmä süämega tettü söögi-joogi jäti Uma Lehe küläliidsile kistumalda mälehtüse.


    Uma Lehe toimõndus



     
    Uma Lehe 10. sünnüpäävä viktoriini avvohinna
     
    Uma Lehe 10. sünnüpäävä viktoriini õigõ vastus om võrokeelidse laulu edimäne rida: «Ma ei lääki täämbä kodo...»

    Uma Lehe hammõ saava avvohinnas: Toomeli Anneli Mellistest, Hussari Urve Põlvast, Kadaja Üllar Harglõst, Viselä Vaike Võrolt, Kõlli Krista ja Ravva Peep Toodsilt, Kingu Estra Ruusalt, Musta Riivo Tal’nast, Rämmanni Kadriliis Räpinält, Leidi Kersti Haanist, Linderi Kaja Aakrõst.

    Piaaigu õigõ (õnnõ üts täht võlssi!) vastussõ iist saava lohutusavvohinna Ravva Aadu Pahtpäält ja Tikmani Linda Perilt. Avvohinna saaja piät avvohinnalõ esi Uma Lehe toimõndustõ perrä tulõma ja tuud inne ütenvõtmist sälgä pruuvma, ku vaia om.

    Tulõkist tulõ kimmähe ette teedä anda tel 78 22221 vai 56 606 494.


    Uma Lehe toimõndus

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!