Nummõr' 212
Põimukuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Oppaja-ammõt avvu seen
  • Uudissõ
     
  • Rohilidsõmb elo meelütäs inemiisi
  •  
  • 12. Võromaa rahvapillilaagri peeti Mõnistõn
  •  
  • Kanepi kerik 200
  •  
  • Ummamuudu laat
  •  
  • 21. põimukuu pääväl oll’Kanepi vallan Mesipuu talon perrepäiv «Rehepapi 7 ammõtit»
  • Märgotus
     
  • Uma Leht Jannseni ja Jakobsoni jälgi pääl
  • Elo
     
  • Nigu vanaimä man
  •  
  • 22. Kaika suvõülikuul peeti 13.–15. põimukuul Haanin üten liivlaisiga
  • Juhtkiri:Võromaal elo käü
    Savvusannan
    Kirä Kaasanist
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Nigu vanaimä man
     
    Allasõ Tiia
     
        
     
     
    Rüähakkõ köütmine läts’ latsil lustiga Eostõst peri Plaki Aulile miildü väidsega puud tahvitsa 
        
    Himmastõ külä inemise võti Võro instituudi perimüslaagriliidsi vasta nii lämmält nigu ummi (latsõ)latsi.

    9.–10. põimukuu pääväl olli 25 last suvitsõn perimüslaagrin Himmastõ koolimajan. Seo laagri oll’ varatsõmbist tõistmuudu tuu poolõst, et inämbüs laagri oppajist-teenindäjist-tiijuhtõst olli Himmastõ külä inemise.

    Kähri Liina kõnõl’ Hurda Jakobi sünnütalo muro pääl, kuis suurmiis poiskõsõn Lepä talon elli ja tõisi poiskõisiga suurõn leeväahon mängse. Sugupuu-uurmisõ tunni tull’ Liina viil ka Hurtõ sugupuud näütämä.

    Raudsepä Aale näüdäs’ karaskiküdsämist ja Otteni kaudu matkarata Taivaskotta. Tä hoitsõ ka üten Linnu Leidaga koolimajja kõrran ja küdsi lõunapausi aos kõigilõ ülepannikoogi.

    Nigu Hurt vanastõ, nii kullõldi vannu juttõ vai kotussõperimüst katõ Himmastõ inemise käest.

    Asi Leiu Himmastõ külä Plaki otsast kõnõl’ latsilõ muu hulgan tuust, kuis viil timä aigu Himmastõ algkoolin oppaja poiskõisilõ kõiki näten vitsa and’. Laagri poiskõsõnaaskli jäivä taa jutu pääle tõsitsõs külh.

    Laagri oppaja, Himmastõn sündünü Valsi (Rohtla) Aile juhat’ kotussõnimeuurja Saarõ Evari üten laagriliidsiga Pikä Priida (Frieda) muro pääle.

    Priida jutust’ kõgõpääst är jo mitmilõ perimüsekorjajilõ kõnõldu jutu Roodsi sõa kalmõst ni Loodilõppõmäest ja nakas’ sõs kõnõlama vahtsõmba ao juttõ.

    Näütüses tuust, kuis piimäkombinaat Plaki järve tsolksõ ja kuis sõs haisu käkmises otsustõdi järve vällävuul torrõ sisse panda. Kõnõl’, kuis torrõ panti ja kuis toropandja kõik aig purupur’on olli. Vahelõ juttõ vabrikant Pikä Mihklist ja tä poigõst, kinkast ütte kutsuti Inglüs-Pikk. Ja kraavikaibja Hommikust, kink söögi manu pidi kõgõ käümä 2,5 liitrit piimä.

    Päält tuud oll’ Asi Leiu koolimaja man platsin latsilõ näütämän, kuis rüä hakkipandminõ käü.

    Valsi Aile om kokko säädnü raamatukõsõ «Põlvamaa vanad lastelaulud» (1996), kon inämbüs laulõ-laulumänge peri Himmastõst.

    Taa raamatukõsõ laulõ om aastit pruuknu Põlva latsiaia Mesimumm folkolooriansambli Käokiräs.

    Ansambli iistvõtja Podekrati Ülle vidi edimädse laagripäävä pidoõdaku mänge. Lõõtsa mängse Vanaküläst peri Ojasaarõ Toomas, kunaginõ «väikukäokiräs». Ojasaarõ Toomas mäng sakõst kuun tõsõ noorõ lõõdsamängjä Hinrikusõ Henrikuga.

    «Plaanimi uma ansambli nimes Ilves võtta,» nimmas’ Toomas pidoõdagu, kon timä käest pall’o õgasugutsit asju teedä taheti.

    Väega elävä ülekaehusõ Hurda «Vana kandlõ» laulõst tekk’ Kalla Urmas.

    Laagri puutüüoppus läts’ kah kõrda: Räpinä miis Songi Toomas mõist’ nii opada, et inämbüs latsi läts’ laagrist kodo umatett mänguauto vai mõnõ köögiriistaga.

    Nii mõnigi lats ütel’, et võro keele oppust võinu laagrin rohkõmb ku kats tunni olla (umma kiilt opsiva Fastrõ Mariko ja Jüvä Sullõv).

    Esieränis poiskõsõplõksõ perrä kaemisõ man oll’ hääs abilidsõs laagrijuhendaja Saarniidü Hardi.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!