Nummõr' 212
Põimukuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Oppaja-ammõt avvu seen
  • Uudissõ
     
  • Rohilidsõmb elo meelütäs inemiisi
  •  
  • 12. Võromaa rahvapillilaagri peeti Mõnistõn
  •  
  • Kanepi kerik 200
  •  
  • Ummamuudu laat
  •  
  • 21. põimukuu pääväl oll’Kanepi vallan Mesipuu talon perrepäiv «Rehepapi 7 ammõtit»
  • Märgotus
     
  • Uma Leht Jannseni ja Jakobsoni jälgi pääl
  • Elo
     
  • Nigu vanaimä man
  •  
  • 22. Kaika suvõülikuul peeti 13.–15. põimukuul Haanin üten liivlaisiga
  • Juhtkiri:Võromaal elo käü
    Savvusannan
    Kirä Kaasanist
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Rohilidsõmb elo meelütäs inemiisi
     
    Breidaksi Arved
     
      
     
    Ökofesti perrepäivä Karilatsin käve päävä joosul kaeman päält 5000 rohilidsõmba elo sõbra 
      
    Läbi terve minevä nädäli anti Põlva kandin oppust, kuimuudu elon ummi asjuga nii toimõ tulla, et luudust veidemb häötä. Peeti viiendät ökofestvaali «Rohilidsõmb elo».

    Inemiisile opati tuud, kuis maakivvest ehitä, luudusvärve kokko sekä, maasüüki tetä. Käüti vähkä püüdmän, prooviti üüpäävä joosul mõtsan uma käe pääl ello jäiä.

    Festivaalilõ panti punkt puulpäävädse perrepääväga Karilatsin, kost käve päävä joosul läbi päält 5000 inemise: tunnus, et «öko» miildüs inemiisile.

    «Kõik oppusõ ja tüütarõ lätsivä kõrda,» ütel’ ökofestvaali kõrraldaja Metsa Kaire. Õigõl aol tull’ ka vihma: vähäpüüdmise ja mõtsan ellojäämisoppusõ aigu.

    Kõrraldaja sõnno perrä käävä oppuisil hariligu inemise, kedä huvitas, kuimuudu umma elämist tõistmuudu, ellohoitvalt kõrralda. Timahava oll’ kõgõ rohkõmb tahtjit luudusvärve ja söögitegemise oppusõlõ, nii et suurõmb jago huviliidsist pidi ussõ taadõ jäämä. «Ku mi edimädsel aastal luudusmatkuga alostimi, sis säänest murõt es olõ, kõik mahtusiva är,» ütel’ Metsa Kaire.

    Paistus, et luudusõ hoitminõ ja vannamuudu as’a-ajaminõ om parhilla moodun ja inemiisi huvi kasus. Kõrraldaja kõnõl’, et värvitegemise, leeväküdsämise ja moosi kiitmise kursuisi võinu mitu kõrda rohkõmb tetä, et kõik tahtja olõs jaolõ saanu: «Eesti inemisel olõ-i inämb säänest värvilidse traadi ja plastmassi imehtüst.»

    Olkõgi, et kõigil üritüisil omma uma nõsõmisõ ja mõõna, ei pelgä Metsa Kaire, et mõõn niipia tulõ. «Ku mi kõnõlõmi rohilidsõst elost, sis mi kõnõlõmi luudusõga ütenolõmisõst, väehoitmisõst, söögist. Ku söögitegemise oppamisõ aig läbi saa, sis tulõva tuulõveski ja pääväpatarei, elektrimassina. Juttu ja tegemist jakkus kümnes aastas.»

    Perrepäävä laat oll’ suurõst luust sääne, nigu nä Võromaal iks omma. Müüdi ekä sorti käsitüüd ja söögikraami, ollõkõnõ oll’ ka tävveste olõman.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!