| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Kultuur |
Vana-Võromaa |
Ummamuudu |
|
|
|
Sai kutsõ. Uma Leht pidä 10. sünnüpäivä ja saa lavva taadõ. Ku süvvä saa, sõs ma õks lää. Ma käügi kotussin, kon midägi andas.
Pääle tuu om Uma Leht üten ummi lugõjidõga mu kõik neo aasta vällä kannatanu.
Tuu ei olõ lihtsä olnu. Ma olõ väega võhl inemine. Aig-aolt om mõnõ lugõja süä iks mu pääle täüs saanu. Sis om Uma Lehe toimõndaja pidänü är kullõma, miä inemisel mu kotsilõ üteldä om.
Ja tuud ütle kah, et tsensor jürä mu jutu iks inne lehtepandmist läbi. Ku tahati teedä, ku võhludsõ mu jutu viil edimält olnu omma, tulkõ küsüge mu käest! Üte tõsõ lehe (mitte Uma Lehe) lugõja omma mu krõpõ välläütlemise esiki Avaligu Sõna nõvvokogolõ är kaivanu.
Uma Lehe kaudu olõ kõvva tutvit saanu. Inemise tulõva poodin mano ja arvasõ mõnõ luu kotsilõ. Müüjä kah. Esiki üts kimmäs lugõja om tekkünü, tutvust’ hinnäst niimuudu: «Tere, ma tiiä külh sinno, kas sa mullõ üte ollõ võtat?» Üte kõrra võtsõgi poolõliitridse Bocki ja nüüt om Uma Leht tälle väega armsas saanu.
Inemise om kõgõ rohkõmb küsünü, kuis mul lugu tulõ. Ma olõ ütelnü, et punnitamisõst ei olõ kassu. Istut tassakõistõ, lasõt lihassõ lõdvas ja sõs tulõgi. Kirotaminõ om nigu vetsunkäümine.
A ku kõtt ja pää kinni, sõs või rasõhõlõ külh tulla.
Innembi olkõ mõlõmba vallalõ. Tuu kannatat kuigimuudu vällä. Bock ja Taurus avitasõ kinni kõtu puhul häste, ärproovit retsept. A pääd nä kuradi vallalõ ei tii. Kinni pandva!
Viil olõ kümne aasta joosul opnu, et ku inemine aja suust tarka juttu, om tä tegeligult ull. Ja vastapiten. Esi olõ targa jutu ajamisõ maaha jätnü. Õks tuuperäst, et inemise minno ullis es pidänü. Ma olõ ulli ajanu suust ja nõnast ja õks kuulõ, et Ruitlanõ om tegeligult üts tark miis.
Midä ullimbat aja, tuud targõmbas peetäs!
Kümne aasta joosul om Ruitlasõ luku kats kõrda kirotanu Ilvesse Aapo. Ja ütskõrd kirotõdi Ruitlasõ luku Tal’nan, Ruitlanõ esi mõmisi diivani päält arvosaamalda juttu ja säitsmeliikmõlisõl nõvvokogol tull’ asi kõrda aia.
Hariligult kiroda poolõ tunniga luu är ja kümne minodi peräst om mul meelest lännü.
Kalamehe skleroosi tagajärg om havvõmälu. Ku leht tõsõpääväl postkasti pandas, lää kae kõgõ, mis Ruitlanõ kirotas. Tuu om tuu tõnõ, tark Ruitlanõ. Tuu miis mullõ miildüs!
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|