Nummõr' 211
Põimukuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kanepidse hammõ preemiä saiva Rahmani Jan ja Laaksosõ Heli
  • Uudissõ
     
  • Seto sootska om ehitüsmeistri ja perimüsekorjaja
  •  
  • Võrol om näütüs «Kos sa olõt?»
  •  
  • Umakiilse luulõ võistlus
  •  
  • Sisaski muusika kontsõrt Rõugõn
  •  
  • Latsõ opsõ haino tundma
  •  
  • Eestläisi päiv Vanan-Laitsnan
  • Märgotus
     
  • 10 aastat Umma Lehte
  •  
  • Mürgü Marje: näütemängu tulõva elust hindäst!
  • Kultuur
     
  • Haanimehe uutva suvõülikoolist Haanimaalõ hääd
  •  
  • 22. Kaika suvõülikuul Haanihn 13.–15. 08
  •  
  • Igäviguaolinõ Häniläne
  • Vana-Võromaa
     
  • Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauriga. Maast ja mõtsast, laulust ja aost
  •  
  • Paadimeistri Võromaa põh’anukast
  • Ummamuudu
     
  • Hääl nimel mito last, kasulatsõ päälekaaba
  •  
  • Uma Lehe 10. sünnüpäävä viktoriin
  • Juhtkiri: Võrokõisi kokkosaamisõ kotus
    Savvusannan
    Kirä Kaasanist
    Aholämmi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Innembi
    Kagahii
    Esimuudu
    Koomiks
     
    10 aastat võhlitsõmist
     
      
     
    Ruitlasõ Olavi, võhl 
      
      
    Sai kutsõ. Uma Leht pidä 10. sünnüpäivä ja saa lavva taadõ. Ku süvvä saa, sõs ma õks lää. Ma käügi kotussin, kon midägi andas.

    Pääle tuu om Uma Leht üten ummi lugõjidõga mu kõik neo aasta vällä kannatanu.

    Tuu ei olõ lihtsä olnu. Ma olõ väega võhl inemine. Aig-aolt om mõnõ lugõja süä iks mu pääle täüs saanu. Sis om Uma Lehe toimõndaja pidänü är kullõma, miä inemisel mu kotsilõ üteldä om.

    Ja tuud ütle kah, et tsensor jürä mu jutu iks inne lehtepandmist läbi. Ku tahati teedä, ku võhludsõ mu jutu viil edimält olnu omma, tulkõ küsüge mu käest! Üte tõsõ lehe (mitte Uma Lehe) lugõja omma mu krõpõ välläütlemise esiki Avaligu Sõna nõvvokogolõ är kaivanu.

    Uma Lehe kaudu olõ kõvva tutvit saanu. Inemise tulõva poodin mano ja arvasõ mõnõ luu kotsilõ. Müüjä kah. Esiki üts kimmäs lugõja om tekkünü, tutvust’ hinnäst niimuudu: «Tere, ma tiiä külh sinno, kas sa mullõ üte ollõ võtat?» Üte kõrra võtsõgi poolõliitridse Bocki ja nüüt om Uma Leht tälle väega armsas saanu.

    Inemise om kõgõ rohkõmb küsünü, kuis mul lugu tulõ. Ma olõ ütelnü, et punnitamisõst ei olõ kassu. Istut tassakõistõ, lasõt lihassõ lõdvas ja sõs tulõgi. Kirotaminõ om nigu vetsunkäümine.

    A ku kõtt ja pää kinni, sõs või rasõhõlõ külh tulla.

    Innembi olkõ mõlõmba vallalõ. Tuu kannatat kuigimuudu vällä. Bock ja Taurus avitasõ kinni kõtu puhul häste, ärproovit retsept. A pääd nä kuradi vallalõ ei tii. Kinni pandva!

    Viil olõ kümne aasta joosul opnu, et ku inemine aja suust tarka juttu, om tä tegeligult ull. Ja vastapiten. Esi olõ targa jutu ajamisõ maaha jätnü. Õks tuuperäst, et inemise minno ullis es pidänü. Ma olõ ulli ajanu suust ja nõnast ja õks kuulõ, et Ruitlanõ om tegeligult üts tark miis.

    Midä ullimbat aja, tuud targõmbas peetäs!

    Kümne aasta joosul om Ruitlasõ luku kats kõrda kirotanu Ilvesse Aapo. Ja ütskõrd kirotõdi Ruitlasõ luku Tal’nan, Ruitlanõ esi mõmisi diivani päält arvosaamalda juttu ja säitsmeliikmõlisõl nõvvokogol tull’ asi kõrda aia.

    Hariligult kiroda poolõ tunniga luu är ja kümne minodi peräst om mul meelest lännü.

    Kalamehe skleroosi tagajärg om havvõmälu. Ku leht tõsõpääväl postkasti pandas, lää kae kõgõ, mis Ruitlanõ kirotas. Tuu om tuu tõnõ, tark Ruitlanõ. Tuu miis mullõ miildüs!


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!