Nummõr' 211
Põimukuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kanepidse hammõ preemiä saiva Rahmani Jan ja Laaksosõ Heli
  • Uudissõ
     
  • Seto sootska om ehitüsmeistri ja perimüsekorjaja
  •  
  • Võrol om näütüs «Kos sa olõt?»
  •  
  • Umakiilse luulõ võistlus
  •  
  • Sisaski muusika kontsõrt Rõugõn
  •  
  • Latsõ opsõ haino tundma
  •  
  • Eestläisi päiv Vanan-Laitsnan
  • Märgotus
     
  • 10 aastat Umma Lehte
  •  
  • Mürgü Marje: näütemängu tulõva elust hindäst!
  • Kultuur
     
  • Haanimehe uutva suvõülikoolist Haanimaalõ hääd
  •  
  • 22. Kaika suvõülikuul Haanihn 13.–15. 08
  •  
  • Igäviguaolinõ Häniläne
  • Vana-Võromaa
     
  • Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauriga. Maast ja mõtsast, laulust ja aost
  •  
  • Paadimeistri Võromaa põh’anukast
  • Ummamuudu
     
  • Hääl nimel mito last, kasulatsõ päälekaaba
  •  
  • Uma Lehe 10. sünnüpäävä viktoriin
  • Juhtkiri: Võrokõisi kokkosaamisõ kotus
    Savvusannan
    Kirä Kaasanist
    Aholämmi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Innembi
    Kagahii
    Esimuudu
    Koomiks
     
    Paadimeistri Võromaa põh’anukast
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
        
     
     
    Zovo Juhan om elo joosul valmis tennü 300 kalapaati Paadi edimädse ja perämädse kaari jaos om vaia mõtsast löüdä õigõ kujoga puuoss, keskmäidsi või jakada kah 
        
      
     
    Zovo Kaius (kural) seletämän, kuimuudu kalapaadi eri ossi Meerapalo kandi uman keelen kutsutas 
      
    Ku tahat hindäle kõrralikku loodsikut saia, sis tulõ kaupa tetä Lämmäjärve perämäidsi paadimeistride, Zovo Juhani (78) ja timä poja Kaiusõga (45): nimä hoitva vana Võromaa kõgõ põh’apuulsõmbal Tammistu küläl ello ja väke seen.

    Kuiki vana Juhan käü kepiga, om täl helü viil väke ja kuraasi täüs. Paadimeistri sai timäst inämb ku puul aastagasata tagasi: 1956, ku sõaväest vallalõ sai. «Kolhoosist sai nii väikse kopka, et tuuga es elä är, oll’ vaja tetä hindäle paat» mälehtäs Juhan. Tä tõi Piirissaarõst paadimeistri, tuu tekk’ üte paadi är ja tuu perrä tekk’ joba Juhan hindäle uma. «Sis tull’ esimiis siiä, ütel’, et kolhoosil paat’e vaja, nooril ütskõik märne tä om, naka tegemä!» seletäs tä.

    Kolhoosi aigu tekk’ Juhan iks 10-15 paati aastan. «Vaja oll’ ja kalamehi oll’ ka pall’o,» seletäs tä. «Ku sõaväest tulli, sõs oll’ Meerapalon 47 amõti poolõst kalamiist. Nüüt om kolm!»

    Juhan rehkendäs, et ku ka laja põh’aga paadi kokko arvada, sis om tä uma elo joosul 300 paati külh är tennü. Päämidselt iks venne, kas sis katõ vai üte paari mõladõga. Mootorpaatõ om kah vast kümmekund tükkü tennü.

    Zovo Juhani rekord: nätäl ja paat

    Kõgõ kipõmbalt läts’ Juhanil paatõ tegemine ütel hääl rahuligul joulukuul. «Nätäl ja paat, kuu aoga teime neli paati är,» mälehtäs tä.

    «Ku kaari, pääpakk, peräpakk ja edepakk – matõrjaal kõik olõman, sis lätt kipõlt, a ettevalmistamine ja takutamine võtva iks viil umajago aigu,» hindas Juhan. Mõistmist om kah vaia: «Paan’utamine om väega tähtsä, muud’o tulõ sul paat hõrrõ nigu korv!» muhelõs tä.

    Viimäte tekk’ Juhan paadi üts aastak tagasi, naabrimehele. Vana käe iks häste inämb ei jovva.

    A poig Kaius om esä mant paaditegemise är opnu ja jäänü umakandi perämädses paadimeistris: «Piirissaarõn vanamehe viil hindä jaos tegevä, a olõ-i tõisi paadimeistrit Kallastõni vällä,» tiid vana Juhan kõnõlda.

    Paadimatõrjaali saava Zovo Järvsälä mõtsamajandist. «Pedäjäpuu ja ku saat esi vällä valli, om kõgõ parõmb,» kõnõlõs Juhan. «Lõikasõ är ja jälki kümne paadi jago, aastas aos matõrjaal olõman.»

    Lausigu põh’aga paati kutsutas tuunkandin ’ipo’, üte sõudmisõga om ’klöts’ vai ’loodsik’, a ku om joba tonninõ ja katõ paari sõudmisõga, sis kutsutas tuud ’pürtnik’.

    Paadiehitüse sõna omma kah uma. «Panõ tsopska taadõ, pago sisse ja naka perotama!» ütles Juhan. Esi pugistas naaru, et eski kõik võrokõsõ saa-i arvo, midä tuu tähendäs (paadi tüürmise oppus).

    Üte paadi iist sai kar’anaasõ kuupalga

    Vinne aol sai valmis paadi iist 70 ruublit. «Kar’anaase kuupalk oll’ 60 ruublit!» oll’ Juhani meelest paadimeistri elo tuudaigu küländ hää.

    Seoilmaaigu saa tonnilidsõ katõ mõlapaariga paadi iist (ku är kah tõrvada) 5000 kruuni.

    Plastikrõivast ku tahat pääle, sis massat joba 18 000. Nii et saanu iks tuu tüüga är ellä külh, ku tahtjit olnu.

    Tahtjidõ kotsilõ kõnõlõs vana Juhan luu ütest pääliina daamist, kiä oll’ kah tahtnu hindäle väega paati saia, Viimsi lahe pääl sõitmisõs. Daam tull’ esi paiga pääle kaupa tegemä. «Mehe teiväki venne valmist kah, tõrvssi är ja kõik,» seletäs Juhan. «A sis tull’ hädä, et es saa paadile sadaman kotust, luuduskaitsõ es lupa ja es saaki paati võtta! Sis möime paadi maaha. Praagal, Imäjõõ suun eläs üts rikkamb kalamiis, tuu oste är ja masse viil parõmbagi hinna, ku tuu daam olõs masnu!»

    Elopõlinõ kalamiis vand riigi maapõhja

    Umast elost 71 aastat kalamiis olnu Zovo Juhan esiki tahtnu viil põrõhõllagi võrkõ kodolahtõ laskõ. A kos sa hukan: riik, kurinahk, ei lupa!

    Tuu asi om vanal Juhanil väega hinge pääl. Timä, elopõlinõ kalamiis, es saa timahava rannapüügi võrgulupa. «Tinavasta jäivä pia kõik rannaeläniku võrgupüügilupõst ilma!» pahandas Juhan.

    «Mõni eläs rannast 100–200 kilomiitret kavvõn, võtt Interneti kaudu püügilua är ja mi vahimõ... ptüi! 70 aastat kalamiis olnu:mul piässi püügiluba olõma terve aasta ja ilma rahata! Sõs must peetäs luku!»

    Seon küsümüsen olliki võidumehe sändse kalamehe, kellel kipõ Internet ja kipõ käsi, et ku kell üüse 12 lei, sis uma luaküsümine är saata. Hariligõlõ inemiisile jaeti Tarton 200 lupa kah, a tahtjit hulga inämb. «Mõni ütsik küläst sai, kes läts’ sinnä üüse 12 aigu pasma, ulli mängmä!» puhisõs Juhan (Kaius parandas, et iks 6 aigu hummogu olli lännü).

    «Ma lätsi kah, et kavval, Interneti kaudu võtma, a kõikaig oll’ Internet koormatu ja ku lõpus sisse sai, sis olli lua otsan!» selet’ mano külävanõmb Kala Vahur. «Inemise narritamine!» võtt Juhan as’a kokko.

    Zovo Juhan om eski tuu vällä märgotanu, midä pidänü ette võtma: egä külävanõmb, kiä inemiisi tiid, võinu kokko panda nimekirä ja viiä tuu valda.

    Vald andnu tuu edesi tuu ammõtnigu kätte, kiä püügilupõ jaga. «Tuu anku lua rannaelänikele är ja ku jääse üle, pallõsi väega, või anda mõnõlõ kavvõmbalõ kah!» olnu Juhani meelest õiglus majan.

    Kalamiis piät Soomõn tüül käümä

    Et Kaius om ammõdi poolõst kalamiis, sis timäl om OÜ Latikas luba olõman. Timä om kalamiis 1987. aastast. «Üle kivve ja kandõ – üts aasta om kalla ja tõõne aasta ei olõ,» seletäs tä. «Sis viil ijätümise, sulamisõ ja keeluao võtva uma osa – püügiaigu jääs veitüs. Vahepääl tulõ muialt tüüd otsi.» Tä om eski Soomõn tüül käünü.

    Kalapüüdmine om säälkandin iks põhilinõ elo alalõhoitja. « Kas kalla jakkus? «Särge om küländ, sudaku ja rääbüsse arv kõõgus, om kuis om. Kuiv särg, kartol ja hapupiim – tuu om mi süük!» seletäs Juhan. «Hapundpiimä ei saa koskilt inämb!» selet’ vahelõ Meerapalo küläseldsi liige Solna Helgi. «Juhani provval oll’ viil viimäne lehm kats-kolm aastat tagasi.

    Poodipiim, tuu ei lää jo hapnas, tuu lätt inne är hukka! No kitsõ avitasõ hädäst vällä. (tuu jutu pääle pobisõs Juhan, et timä taad ei juu, täl ollõv kitsõpiimä-allergia).

    Kurõmarju iist sai lehmä vai eski massina osta

    A vinne aigu oll’ Tammistu kalamiihil iks kuldnõ elo olnu. Juhan tulõtas tuud väega hää meelega miilde. Egä sis õnnõ paadõst ja kalast rahha saa õs. Juhan tiinse massina raha kurõmarjuga Riia turu pääl kävven.

    «Tarton massiva kurõmar’a niisama pall’o ku Riia turu pääl, a Tarton möit pääväga kümme, Riian sada liitrit läbi,» seletäs Juhan. «Marju korssime iks kuu aigu ja mino rekord – kolm kõrda elo joosul – om olnu 42 killo üte pääväga!» Vilä- vai kardokakotiga tuudi mar’a suust vällä.

    Helgi mälehtäs, et katõkõistõ korssi üts aasta kats nädälit jutti kurõmarju, saiva 900 ruublit ja osti lehmä tuu iist. Juhan jäl seletäs, kuis üts süküs tulliva Verska puult seto timä sünnükodo lähiksehe marja, 12 inemist. Ellivä näide puul ja korssiva marju nikani ku lumi maaha tull’.

    «Tuu oll’ kütse mari, tummõ mari joba,» kõnõlõs Juhan. «A mi külä uma naksi väega varra korjama, mari oll’ valgõ viil ja tuu ei lää mustas, jääse särdäne kõllakas. Seto küssevä, et ostat är? Ostigi mar’a är, 2000 ruubli iist. Lätsime sis Riia turgu. Naabrimehe olli kah kõik sääl, a näil helle mari, varra kor’at mari. A Riia kokkoostja tahivagi meelütämise jaos toda musta, tummõt marja.

    Arved, sõsaramiis, mugu võtt’ rahha, ma mugu möie. Liitri oll’ kümme ruublit. 5000 ruublit sai, 3000 sis hindäle. A naabrimehe jäivä ummi valgidõ marjuga sinnä, tulliva rongiga tagasi kolmandal vai neländäl pääväl viil. Osa marju anniva viil veinitehassõlõ är.»

    Kas pojapojõst saava kalamehe?

    Vanal Juhanil om kats paati: üts hindäle, tõnõ pojapojalõ Martenilõ (11). Et suvõvaheaol lask võrgu sisse. Poiss mõist võrku sisse laskõ külh, a et põrõhõlla võrgulupa olõ-i, sis saaki-i tuud tetä. Viimäte sai poiss võrguga kalla püüdä kats aastat tagasi. Imä mälehtäs, et Marten lassõ võrgu sisse ja ku kaema läts’, oll’ üts latik ja säre seen.

    Vanõmba poja Janariga (19) käü Kaius põrõhõlla kalla püüdmän. Võrgu vällävõtminõ om pojal joba käpän, sisselaskmist tulõ viil oppi. A Kaiusõ jutust tulõ vällä vahtsõnõ hädä: esä ei võiki inämb poiga kalamehes vällä opada! «Riik pande käpä pääle: ku tahat kalamehes saia, piät kuuli minemä!» pahandas Kaius.

    Paaditegemist om Janar päält kaenu, a esi viil tetä ei mõista. «Taha iks är oppi!» om tä kinmäs. «Võissi külh!» arvas ka Marten. Mõlõmba poisi silmä helkäse.

    Janar taht naada Tal’na tehnigaülikoolin tuutõarõndust ja tuutmistehnikat opma, et korõmba haridusõ saasi. Mõttõn om täl iks kävvü vanaesä ja esä jälgi piten, a eks tuu om nätä, mis elo tuu.

    Külänime tulõ tagasi saia

    Vinne aost om kõik üts Meerapalo külä, a vanõmba inemise kutsva iks Tammistu ja Pedäspää küllä eräle. Juhanil om arvaminõ, et nimmi häötämise takan oll’ KGB: sis es saia küssü, ku pall’o inemiisi noist küllist Tsiberihe är viidi.

    Seoilmaaigu olõ-i inämb vaiht, a Juhan tiid, et edimädse Eesti aigu ja tsaariaigu oll’ külh katõ külä – võrokõisi Tammistu ja tartokõisi Pedaspää – vaihõl peris sõda käünü. Madsistõdi tütärlatsi ja muu pääle. Nii et vana Võromaa piir – Vahesuu – oll’ inemiisi tiidmisen tävveste olõman.

    «Pedäspää külä oll’ joba Põh’asõa aigu strateegline kotus, ku Piidre Edimäne ja Karl 12 sääl kõvva lahingut pidivä. Nüüt Pedäspää küllä inämb ei olõki! Ma olõ alati ütlelnü, et Pedäspää nime piässi tagasi saama!» põrotas Juhan.

    Härgüdi Kaiust, et kas es pidänü vana külänime iks tagasi tegemä?

    «Ei olõ nii suurt võimu...» kahtlõs Kaius ja ütles, et üts as’aajaminõ om küläl joba poolõlõ: et tii Meerapaloni saanu tolmuvabas. Teema om tuust üllen, et õkvalt om valmis saanu uhkõ asfalttii Mehikuurmast Laaksaarõ sadamani.

    «Ku mi küläni tii kah tolmuvabas tetäs, sis või külh Pedäspää ja Tammistu nime tagasitegemise ette võtta,» lupa Kaius. Et miis om ka Miikse vallavalitsusõn ammõtin, sis või luuta, et ettepanõk lätt läbi ilma suurõmba vaivalda.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!