Nummõr' 211
Põimukuu 10. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kanepidse hammõ preemiä saiva Rahmani Jan ja Laaksosõ Heli
  • Uudissõ
     
  • Seto sootska om ehitüsmeistri ja perimüsekorjaja
  •  
  • Võrol om näütüs «Kos sa olõt?»
  •  
  • Umakiilse luulõ võistlus
  •  
  • Sisaski muusika kontsõrt Rõugõn
  •  
  • Latsõ opsõ haino tundma
  •  
  • Eestläisi päiv Vanan-Laitsnan
  • Märgotus
     
  • 10 aastat Umma Lehte
  •  
  • Mürgü Marje: näütemängu tulõva elust hindäst!
  • Kultuur
     
  • Haanimehe uutva suvõülikoolist Haanimaalõ hääd
  •  
  • 22. Kaika suvõülikuul Haanihn 13.–15. 08
  •  
  • Igäviguaolinõ Häniläne
  • Vana-Võromaa
     
  • Hainsoo Meelika ja Õunapuu Lauriga. Maast ja mõtsast, laulust ja aost
  •  
  • Paadimeistri Võromaa põh’anukast
  • Ummamuudu
     
  • Hääl nimel mito last, kasulatsõ päälekaaba
  •  
  • Uma Lehe 10. sünnüpäävä viktoriin
  • Juhtkiri: Võrokõisi kokkosaamisõ kotus
    Savvusannan
    Kirä Kaasanist
    Aholämmi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
    Innembi
    Kagahii
    Esimuudu
    Koomiks
     
    Haanimehe uutva suvõülikoolist Haanimaalõ hääd
     
    Breidaksi Arved
      
     
    Haanimehe Näki Silver (kural) ja Hollo Agu tegevä kuuntüüd, et suvõülikuul kõrda lääsi 
      
    Võro keele ja kultuuri tutvambastegemises peetäs Kaika suvõülikuuli vanal Võromaal joba 22. kõrda, a Haanimaalõ joud seo peris edimäst kõrda.

    Suvõülikooli pääkõrraldaja Haanimiihhi nõvvokoda andsõ teedä, et suvõülikoolin tulõ kõgõ inämb juttu iks Haanimaast, timä keelest ja kultuurist.

    Kuis haani keelel lätt? «Nakkas nigu parõmbahe minemä. Teno Võro instituudilõ, et tuu uma keele as’a käümä tougas’, ja et meil om haani keelepruugi tiidjä umast käest võtta: Jüvä Sullõv,» ütel’ suvõülikooli rektri, Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu.

    Haani keelepruugi vai murdõ üts erijuun om Hollo jutu perrä hn-sõnalõpp nigu «mõtsahn» ja «tarõhn». Viil üteldäs Haanimaal ’olõ õi’, mitte ’ei olõ’ ja om viil väikeisi esieräsüisi.

    Umaette kiil om Hollo meelest alalõ hoitunu tuuperäst, et Haanimaalõ olõ-i tuud suurt tüüstüst üten võõridõ inemiisiga, nigu näütüses Rõugõlõ. «Rahvast om veidemb segätü ja kiil om kotusõ pääl püsünü,» ütel’ Hollo.

    Häid kõnõlõjit om rassõ löüdä

    Kõgõ rassõmb suvõülikooli kõrraldamisõ man oll’ pääkõrraldaja Näki Silveri sõnno perrä lektoridõ ja kultuuriprogrammi paikasaaminõ. Taa tüü oll’ Jüvä Sulõvi ja Noormaa Tarmo tetä.

    Timahava om suvõülikooli programmi kokkopandmisõ man inämb silmän peetü nuuri.
    Läbi kolmõ päävä om eräle programm latsilõ.

    Puulpäävä õdagu meelütäs nuuri Munamäele andsambli Zetod. Kokko oodõtas kolmõ päävä joosul ülikoolist läbi astma 300 inemist.

    Näki Silver selet’, et mitmõkümne kõnõlõja-esinejäga kolmõpäävädse oppusõ- ja kultuurikooli jaos kulus 117 000 kruuni (7478 eurot), mille kokkosaamisõ man oll’ suurõs abis PRIA programm Leader.

    Haanimehe luutva, et suvõülikoolist nõsõs kassu haani keele ja kultuuri arõndamisõl.

    Hollo Agu kõnõl’, et üts suur tüü om selges tetä haani kultuuriruumi maa-ala ja tuu kotsilõ eräle märgi vällä panda, et kavvõmba kandi inemiisil selge olõsi, et nä omma tulnu Haanimaalõ.

    Tõnõ asi om Haani eloviiekeskusõ tegemine, kon olõsi ka latsilõ keele ja kultuuri oppamisõs mõtõld keelepesä.

    Keskus piäsi Hollo sõnno perrä tulõma vana viläkuivusõ asõmõlõ.

    Haani eloviie keskpunkt piässi köütmä kokko, hoitma ja arõndama aoluku, keeleoppust, kultuuri, käsitüüd ja kombit.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!