Nummõr' 210
Hainakuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hurda talo vahtsõnõ elo
  • Uudissõ
     
  • Tsiga jäi mõtsa, a jahimiis kõnõlõs iks
  •  
  • Vikur-lõõdsamäng lei Soomõn lainit
  •  
  • Edimäne seto suvõülikuul
  •  
  • XXII Kaika suvõülikuul Haanin 13.–15.08
  •  
  • 3. raamatukülä päiv Kanepin
  •  
  • Linalaat Moosten
  • Märgotus
     
  • Pindremaa ja Roundup
  •  
  • Küläpoodi mälehtüses
  • Elo
     
  • Suurõ ao väiku jutustaja
  • Juhtkiri
    Savvusannan
    Aholämmi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Sada kanamunna
     
    Soola Mahti
     
    Lugu juhtu 1939. aastal Võrumaal Krabi vallan Lehesuu talun.
    Peremiis tahtsõ Võru turu pääle kanamunnõ müvvä viiä. Lugõsi korvin muna üle, a oll’ 99 munna.

    Pand’ hobõsõ vankri ette ja sõitsõ väretist vällä tii pääle, et turu pääle sõitma naada.
    Tii pääl sõidu aol kuulsõ: kana kakat’ aian muru pääl.

    Peremiis jätse hobõsõ tii pääle saisma ja tull’ ruttu ütte munna otsma, et sis saa 100 munna müvvä.

    A kana oll’ loonu muna aida ala. Peremiis ronisi aida ala ja saigi muna kätte. Muna peon, nakas’ taasperi aida alt vällä ruumama, a rõiva jäivä sällä pääle rukka, es saa miis edesi es tagasi.

    Perepoig tull’ tarõst vällä ja peremiis hõigas’: «Poig, tulõ avida minnu aida alt vällä!»

    A tii pääl oll’ hopõn naanu kraaviperve päält haina süümä ja kallut’ vankri kraavi, sääl sis olli hobõsõl taosõ risti kaalan, vehmer sällä pääl, a munakorv 99 munaga kraavin, kõik muna puru. Terve oll’ õnnõ tuu üts muna, mis peremehe peon oll’.

     
    Tikri ja naabrinaanõ
     
    Taa lugu juhtu mukka tõtõstõ 20 aastat tagasi. Juhtu olõma poisipõnnin suvitsõl aol vanaesä-vanaimä puul Räpinäl.

    Kodosõidu pääväni oll’ vanavanõmbidõ seltsin aig rahuligult ja «rüüpin» viirdünü. A perämäne päiv om miilde jäänü täämbädseni.

    Sis juhtu mi seltskunda tävvendämä uno, unonaanõ ni näide noorõmb tütär. Tütär oll’ tuud aigu väega kelm latskõnõ, kiäle miildüsivä kõiksugudsõ kavala vembu.

    Lätsivä timä vanõmba tarrõ ja naksiva vanapaariga maast-ilmast kõnõlõma. Mi, latsõ, jäimi vällä tolgõndama. Lää õs pall’o aigu, ku meil, naasklil, oll’gi ümbretsõõri aid, unotütre juhtmisõl, är «takseeritü».

    Esieränis jäivä unotütrele üleaia silmä vanaesä-vanaimä naabrinaanõ, kiä päivitüsrõividõga tooli pääl pikut’, pääväprilli iin, ja naabrimiis, kiä naasõ sälä takan hoolõga aolehte lugi.

    Õkva tsurgaht’ mu kaaslasõlõ midägi päähä ja joba mi hiilemigi puulkükäkil tikripuhma mano, kost naabrinaasõni jäi kõgõ rohkõmb katõsa-ütesä miitret. Tikri olliva tuudaigu väega kalõ ja tuurõ: süümises viil es kõlba.

    Ja sis sosist’ki unotütär tuu saatusligu lausõ: «Nakkami pilma!». «Noh, nakkami!» sosisti ma vasta. «Sõda» oll’ valla pästet – edimäne tikri linnas’ tsiuhti naabrinaasõ pall’a iho pääle ja mi käkemi hinnäst puhmõ taadõ, mis jäivä katõ aia piiri pääle.

    Naabrinaanõ, kiä mi tegemiisi es olõ tähele pandnu, liigut’ ummi rammõhtunuisi liikmit ja ütel’ mehele kelmligu helüga: «Mis sa tiit?!».

    Naabrimiis, kiä istsõ ka üte tikripuhma man, tii õs naasõst suurõmbat vällä ja lugi edesi. Tuu pääle naksimi mi tassakõistõ naardma. Tsiuh linnas’ tõnõ tikri naabrinaasõ pääle.

    Seokõrd es olõ tuu mehega inämb nii tasalik ja naas’ jo veidikese pahandama: «Mis sa pillut minno?! Esi miis, a tsura aru!». Naabrimiis võtsõ nõna aolehest vällä ja ai vasta: «Ma olõ-i sinno minkagi pilnu. Ajat õnnõ ulli juttu!»

    «A mis taa sis om?» küsse naabrinaanõ ja võtt’ rindu vaihõlt tuura tikri vällä. Miis kergüt’ olgõ ja ütel’ ulli näoga: «Kost ma tiiä?» ni naas’ vahtsõst aolehte kaema. Meil oll’ nall’a pall’o, a suurõs mi hellü es lasõ. No ja jälki tsiuh ni tikri linnas’ naabrinaasõ puulõ.

    Naabrinaanõ nõstsõ helü jo väega korgõs. Kes tiid, mis timä suust olõs tulõma naanu, ku mi unotütrega suurõ helüga naardma es naanu. Ku ollimi hinnäst pistü ajanu (õks viil naaruga), naksi ka naabrinaanõ ja -miis naardma. Lõpp hää, kõik hää.

    Hoobi Indrek
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Ei mängi jalgpalli!
     
    Kuu aigu käve Afrigamaal kõva jalgpallilahingu. Piaaigu egä päiv võisõ raadiost vai telegakastist kullõlda lõugahust: «Jalgpall on parem kui seks!»

    Kats 80aastast mutikõist istsõ üts õdak maja iin pingi pääl ja aiva juttu. Üts mutikõnõ küsse tõsõ käest, mis tuu arvas säändsest lõugahusõst.

    Tõnõ es ütle midägi. Mutt arvas’, et timä kõrval istja es panõ küsümist tähele ja küsse vahtsõst.

    «Ma ei olõ elon jalgpalli mängnü!» põrot’ tõnõ mutikõnõ pahatsõlõ vasta.


     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!