Nummõr' 210
Hainakuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hurda talo vahtsõnõ elo
  • Uudissõ
     
  • Tsiga jäi mõtsa, a jahimiis kõnõlõs iks
  •  
  • Vikur-lõõdsamäng lei Soomõn lainit
  •  
  • Edimäne seto suvõülikuul
  •  
  • XXII Kaika suvõülikuul Haanin 13.–15.08
  •  
  • 3. raamatukülä päiv Kanepin
  •  
  • Linalaat Moosten
  • Märgotus
     
  • Pindremaa ja Roundup
  •  
  • Küläpoodi mälehtüses
  • Elo
     
  • Suurõ ao väiku jutustaja
  • Juhtkiri
    Savvusannan
    Aholämmi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Pindremaa ja Roundup
    Firma masva kinni osa tiidläisi, kiä kitvä, et pritsmisest tulõ-i määnestki hätä
     
      
     
    Saarõ Evar, talomiis 
      
    Mi kodu uhkus om pindremaa. Väikene – neli kõrda adraga tagasi laskõ ja kündä. Tuutsa, selle et kunagi oll’ sääl tsiapaha aid ja maa om must ja väkev ka ilma sitalda, midä mi hindä talu ei tooda.

    Vesihaina täüs, selle et ku iks kõikaig om pindremaa, sõs kasus ka hain kitskmisõga võiki. Põuda tuu kotus ei pelgä ja midä kuumõmba ilma omma, tuuvõrra kipõmbalt kõik kasus.

    Kasulik om mi pindremaa, selle et supikraami, nuikapstiid, tilli, basiilikut ja rukolat saa säält kipõlt ja värskit.

    Sibulit om kõikaig kattõ sorti:vanaimä sort ja tippsipul’. Vanaimä sort om kibõhõmb: teedäki. Kuiki nurmõn kasus kolm ja puul hektääri hernest, om aiamaa veeren ka pinnär tsukruherniid – omma magusamba.

    Muiduki om sääne pindremaa egän tõsõn Võrumaa talun olõman. Latsil om kitskmisõ kohustus, naasõl om köögin võlumisõ võimalus: mis sa hing viil tahat.

    A kunagi, ku ma taad pindremaad alusti, lasi nõgõssõ ja pujukõsõ katõl aastal Roundupiga üle. Vereväs ku rebäse. Ja tuu ei olõ inämb nii hää asi. Ega tuud nüüt ei kahitsa kah, a huvitav om teedä saia, et Roundup, minkast meile viistõisku aastat om kõnõld ku inemisele tävveste ohutust kihvtist, ei olõki nii süüldä kraam.

    Hainakuu Maakodun kirutas Eesti maaülikooli tiidläne Metspalu Luule, et glüfosaatõ vaba uurminõ om kõikaig rassõ olnu. Minkast kihvti kuun saisva, tuu om firmadõ salahus. Otsja omma pidänü esi vällä märkmä, mis ollussidõ jääke kasvõ ja eläjide seest otsitas.

    Firma masva kinni osa tiidläisi, kiä sis näütäse, et määnestki hätä ei olõ ja et hädäkellä lüüjä omma võlss jälgi pääl. 2008. aastagal tunnist’ Ameeriga kohus uma otsusõga, et hädäkellä-lüüjil om siski õigus. Reklaam, et Roundupist määnestki ohtu ei olõ, keeleti är.

    Päämine, mis vällä om tulnu, om iks tuu, et esiki ku glüfosaat lagunõs är mõnõkümne päävä kooni poolõ aastaga, sõs tuust lagunõmisõst tegünese vahtsõ ollussõ, miä omma inemisile ja eläjile ohtligu.

    Lisas om Roundupi seen viil abiainit, miä omma vähämbält niisama kihvtidse. Sa võit pritsi uibidõ riavahjit, kihvt mõos õnnõ rohilidsõ lehega hainulõ, a kihvti jäägi läävä maa kaudu ka uibu juuri sisse ja säält ubinidõ sisse. Ku glüfosaadi lagunõmisõ ollussõ omma joba nisuterä seen, sõs omma nä ka jahu seen, saia seen, jahhu söönü eläjä liha seen – ei kao nä säält tsõõrist inämb kohegi.

    Midä kurja nuu ainõ sõs tegevä? Ega nä pääd ullis ei tii ja hambit kah vällä sadama ei panõ nigu vinneaigsõ kihvti. A naisil ei lää inämb sünnütämine nii laabsahe ku vanastõ. Latsõ tulõva inneaigu ilma ja näide hulgan om rohkõmb vigatsiid. Luutsäsü ja kilpnääre jääs sakõmbast vähjähaigustõ. Parkinsoni haigust ja verevähki tulõ manu.

    Nii nigu glüfosaat mõotas rohilist haina peenükese nipi abiga, tegevä ka perräjäänü kihvti kurja peenükese mooduga: häötäse nabanööri ja platsenta rakkõ, sekäse rakkõ hingämist.

    Hiiri ja rottõ pääl tettü katsõ omma näüdänü, et glüfosaat tõmbas alla esätside suguvõimõ ja rohkõndas imätside man aborti ja vigatsidõ poigõ sündümist.

    Hädä omgi tollõn, et glüfosaadi omma kõgõ pruugitumba taimõkaitsõkihvti maailman. Nurmõ pääl pandas näid armulda pall’o. Üle aastaga pritsitäs saak inne kombainiga pesmist üle, et hain vilä seen es segänü.

    Lõunamaiõn samma muudu: kõgõpääst mürk sälgä ja sõs midägi kasuma, miä suurmaaumanikulõ sisse tuu. Kotun ja aian liigutas jälleki egä ameeriklanõ, käsiprits nigu aknõmõskmisõ putõl käen – imä, panõ tusti kah! Mis tuust tusti (DDT) pandmisõst 1950. aastil vällä tull’, tiidvä vanõmba inemise väega häste.

    Kihvtituutja omma kavala: nä omma vällä tüütänü ka geneetilidselt muudõdu (GM) kasvu, miä glüfosaati häste kannatasõ. Panõt säändsele maisilõ Rounduppi – egät sorti haina võtt alt är, õnnõ GM-mais jääs alalõ.

    A vanasõna ütles, et ega umbrohi ei häö. Ei häöki, mõnõ mutatsiooni nakkasõ glüfosaati kannatama ja varsti saava just muteerunu haina võimu hindä kätte. Sõs piät jälleki vahtsõ kihvti vällä märkmä, et muteerunut haina kuigimuudu är võtta.

    Pindremaaga om tuul kõgõl sääne köüdüs, et tegeligult süüt üte perre ja timä eläjä är säänesama pindremaa, väikene kasvumaja, 20 saandikku kartult ja 30 vakamaad nurmõvillä.

    Sääl pääl ei olõs vaia määnestki kihvti panda, tõmba õnnõ hain vällä, ku tä kapstaloomal sällän om vai muidu su kaemist sekäs.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!