Nummõr' 210
Hainakuu 27. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Hurda talo vahtsõnõ elo
  • Uudissõ
     
  • Tsiga jäi mõtsa, a jahimiis kõnõlõs iks
  •  
  • Vikur-lõõdsamäng lei Soomõn lainit
  •  
  • Edimäne seto suvõülikuul
  •  
  • XXII Kaika suvõülikuul Haanin 13.–15.08
  •  
  • 3. raamatukülä päiv Kanepin
  •  
  • Linalaat Moosten
  • Märgotus
     
  • Pindremaa ja Roundup
  •  
  • Küläpoodi mälehtüses
  • Elo
     
  • Suurõ ao väiku jutustaja
  • Juhtkiri
    Savvusannan
    Aholämmi
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Tsiga jäi mõtsa, a jahimiis kõnõlõs iks
     
    Breidaksi Arved
      
     
    Jahimehe Kukõ Urmas (kural), Olle Leo ja Leikini Jüri pidi Leevi küläpääväl tsiakotlette pakma, selle et tulõ pääl küdsämise jaos es saia tsika kätte. 
      
    Puul’päävätsel Leevi küläpääväl vällälubatu mõtsatsia küdsämine jäi seokõrd är: tsiga es taha orgi otsa tulla. Veriora jahtkunna mehe kõnõliva, mille nii läts’ ja mis mõtsan vahtsõmbat sünnüs.

    Küläpääväl küdsämise jaos otsiti tsika neli-viis päivä, a kätte es saia. «Väega varra ei saa laskõ, selle et koskil piät tedä sis hoitma,» selet’ jahimiis Leikini Jüri. Kukõ Urmas kitt’ mano: «Taa om ehku pääle asi, mineväaasta es olõ seo as’aga murõt. A mõtsaeläjä lihha paksõmi iks – tsiakotletti.»

    Tsiajahi pidämine om paras tegemine. A pidämä tuud piät, selle et mõtsatsiaga om maainemiisil murõt pall’o: tsungva kardokavirkse üles ja sõkva viläpõldõ.

    A nurmõ päält tsika kätte saia olõ-i nal’aasi. «Läät ja varitsõt, oodat ja oodat,» selet’ Leikin. «Ega tsiga hinnäst näudä-i: läät põllu viirde ja kullõt, kas matsutas vai ei. Ku matsutas, nakkat kaema, kon tä om. Luurat tä vällä ja sis nakkas kammaijaa pihta: juht-tsiga kaes kõõpäält, midä sa julgut, tulõ 30 sammu pääle ja ütles röh-röh! Ku tsiga tund ohtu, pand terve kari minemä. Ommava puul tunni är, sis tulõva tagasi ja nii käü taa terve üü.»

    Ehku pääle vilä sisse laskõ ei saa, selle et tsiga liigus ja pääleki või parhilla pihta saia immissele, kelleldä põrsa hättä jääse. «Taa olõ-i nii, et edimäne must küür ja õkva lätt laskmisõs,» ütel’ Kukk.

    «Kõõpäält piät kimmäs olõma, kes vilän om, pall’o näid sääl om. Ku om kuus-katõssa kesikut, sis kaet, määne om kiduramb ja tollõ võtat är,» ütel’ Leikin mano.

    Mis viil tsiko vasta avitas? «Eelektrikar’us,» ütel’ Kukk. Hernehirmutisõ, kõva muusiga vai põllu viirde hindä kergendämine om tima meelest tühi vaiv. A inemise piässi esi kah kaema, kohe nä kardoka maaha pandva. Mõtsa viirde olõ-i mõtõt panda, selle et olku tsiko mõtsan pall’o vai veidü, süümä tulõva nä iks.

    Jahimiihil om kõõ lihtsämb laskõ kitsi. Mõnõ aasta om näid väega pall’o olnu, a minevä aasta pikk külm talv võtsõ vähämbäs. Kahrõ om viimätside aastidõga mano tulnu. A ainokõnõ elläi, kedä parhilla ülearvo pall’o om, om rebäne. Rebäside arv sai vungi sisse päält marutõvõ vasta kaitsmist. «Pandas süüs, et jahimehe näid ei lasõ,» ütel’ Kukk. «Pall’o sa näid iks lasõt, ma olõ kodo ümbre viis lasknu, a viis om asemõlõ tulnu, nigu olõssi ei midägi tennü!»

    Kõõ suurõmb himo om jahimiihil ilvest laskõ. Ilvest tahetas naha peräst ja Tal’na restoraanõn mastas ilvesseliha kilost 300 kruuni.

    Jahimiihil om parhilla suurõmb murõ maaumanigõga, kes ei lasõ näid uma maa pääle jahti pidämä. «Nii kaos egäsugunõ kontroll nii kitsõ ku rebäse üle,» hoiat’ Leikin.

    «Mi kutsumigi peremiihi tulõma jahimiihi sekkä, a ei taheta väega tulla,» ütel’ Kukk mano. Mõni maaumanik, kes jahi är om kiildnü, muut miilt kah. «Ku kitsõ käävä istandusõst läbi, sis naatas helistämä, et tulkõ laskma. Üts moment om tä kõva maaumanik, a ku hädä kaalan, sis saa as’ast arvu,» sellet’ Kukk.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!