|
|
| | | | | Kuis buss' Põlvah pessä sai |
| | Ilda aigu näi Põlvah uma silmäga, kuis buss' pessä sai.
Põlvast lätt pühäpäävä õdagu Tartohe kats' bussi: üts' tulõ Räpinält, sõit Tartost edesi Tal'nahe; tuu piässi plaani perrä Põlvast vällä sõitma kell 19.35 ja nii kolmveeränd tunniga Tartohe jõudma. Tõnõ om, nigu üteldäs, paiklik buss', sõit Põlvast vällä kell katõssa.
A tuu sõit tsiiro-viirolidsõlt ja piässi nigu Jürgensoni är jätedü rongi asõmõl sõitma. Tartohe sõit taa üle tunni ao. Nii et rahvas, kiä taht varramba Tartohe jõuda, tulõ kah varradsõmba bussi pääle, a kel aigu külh, tuu lätt viimädse bussiga.
Üts'kõrd jäi Tal'na buss' ildas. Rahvast oll' murdu. Kell 19.40 sõitsõ uhkõ kaarõga ette Tarto buss', mille küle pääle oll' suuri tähtiga kirotõt V. ALVE. Tuu pidi vällä sõitma kell katõssa. Suurõmp jago rahvast trügisi tuu pääle.
|
| Veitse ao peräst tull' Tal'na buss', mille küle pääle oll' kirotõt SEBE. Ku V. ALVE bussijuht' kõik' tahtja pääle oll' võtnu, sõs tull' tä bussist vällä, kaiõ SEBE bussi ja helist' kohegi.
Veitse ao peräst oll' SEBE bussi takast kõvva sõimu kuulda ja sõs kiäki kolksõ kulakuga vasta bussi. Miä sääl oll': SEBE bussi juhipuulsõn külen saisõ määnegi sõiduauto, kõlladsõ tulõ vilkman, ja kiäki vanamiis' sõimõl' läbi bussi akna SEBE bussijuhiga, et tuu om timä bussi ao sisse sõitnu. Tuu oll' Alve Vello, katsasõ Tarto bussi umanik, tiidse rahvas kõnõlda.
SEBE bussijuht', Tal'na miis', es tunnõq Alvet ja tälle paistu tuu asi väega andsak, kullõl' tükk' aigu, sõs tõmmas' akna kinni. Kutsõ rahva pääle ja sõitsõ minemä.
Pääle toda SEBE bussi Räpinält inämp ildas ei jää, Alve aasõ uma bussi joba kell puul' katõssa ette ja esi valvas, et SEBE bussi õigõl aol vällä sõitva. Kae, egas turumajandus olõ-i määnegi nal'ategemine – vahest saava bussi pessä kah! |
| Tohtrilõ malka, mitte palka! | | |
| | | Ruitlasõ olavi, meditsiini ohvri | | | | |
Pääministri Pardsi Juhan tiat', et Eesti tervüshoid olõ-i joht määntsengi kriisin ja süüdist' meditsiinitüütäjit ilmaaas'anda paaniga tekütämisen.
Tuun as'an tulõ Pardsi Jukuga tävveste nõun olla – arsti, tõpratohtrõ ja tõsõ valgõ kitliga tegeläse omma tõtõstõ ülbes kätte lännü!
Perretohtrõ nõudva palga nõsõmist! A kinkalõ säänest arstitõugu üldse vaia om? Tulõ teile kodo ja ütles, et ti olõti külmätänü, ostkõ hindäle tulenooli ja tuud asja, miä päält nelläkümne miis' kolm kuud järjest tarvitama piät, ku eesnääre jups'ma nakas. A ku ma kae telekast õdagu üte seeriä «Seksi ja liina», saa ma reklaamipausõ käügin tuust as'ast esiki teedä! Tävveste ilma rahalda!
Ma saa arvo, et omma süämetohtrõ ja tävvütohtrõ! A perrearst'? Mis tuu tege, võtt su vasta, suunas hindäst targõmbidõ mano edesi ja saa tuu iist palka. Midä om viil veidü, tunnus!
Hambatohtrõ omma tõsõ rõipõ, odavamb om hindäl pättel hamba vällä pessä laskõ, ku kohegi kikukliinikudõ minnä ja hammas vällä kaksada laskõ.
Mu mõistus ütles, et hambakaksaminõ ei piässi midägi masma, selle, et tuu üts' süstirõibõ ei saa jo kallis olla ja hambatangi ei kulu jo kah nii väega. Üte paari tangõga või jo mitu tuhat hammast vällä kaksada, õnnõ käsi jääs valusas. A ummõtõgi piät seo väiku as'a iist ränkä pappi vällä käümä!
Mul üts' sugulanõ, vanõmb inemine, lassõ hindäle vahtsõ kiku panda ja massõ tuu iist piä viis' tuhat. Kolmandal pääväl murdsõ vahtsõ hamba karamell'kompvegi vasta poolõs. Läts' sis hambajupiga kliinikulõ tagasi ja säält üteldi: «Ull' olõti vai? Karamelli piät imemä, mitte purõma!» «M...i piät sammamuudu imemä, mitte purõma!» vihast' muidu väega kombõlinõ vanadaam' ja kõndsõ hambakliinikust minemä. Piä viis' tuhat oll' lännü ja tõsõn kliinikun läts' piä samapall'o, a sugulanõ om põrõhõlla targõmb, ei pruugi hammast muus ku õnnõ hääs vällänägemises.
A saa-i tohtrõ sukugi nii veidü palka, ku nä hädäldäse. Ku hummukist haigla man saista ja pääle passi, määntside autidõga tohtrõ tüüle tulõva, sõs alla 2000. aasta massinidõga tüületulõjit ei näeki!
| | | | |
| | | Praavusk' Roth hoit' võro kiilt |
| Võromaa praost' Johann Philipp von Roth – 250 | | |
«Ku praavusk' om liinan, sõs liin om vakka,» ollõv Võrol katõ aastasaa iist üteldü. Jo sis oll' praost' Johann Philipp Roth (13.11.1754–13.06.1818) vanal Võromaal nii tähtsä miis', et ütski pehme pääga miis' kah es julgu lärmädä. Väärt oll' ka timä tegevüs võro keele hääs.
Halle ülikoolist tulnu Roth õnnistõdi 1780. aastal Kanepi kogodusõ keriguopõtajas ja Võro kogodusõ aotlisõs opõtajas (1780–1800), 1789. aastal Võromaa praostis. 1805. aastal panti timä ütsäle võrokiilsele kogodusõlõ mano katõssa tartokiilset, tetti keelepiire perrä edimäst kõrda Tarto-Võro praost'kund.
Võromaalõ tulõ-õs tä ütsindä, võtsõ üten noorõmba vele Carl Augusti. Tuu oll' Võrol kuulõ inspektor', notar', sõs liinasekretäär' ja es'ki liinapää. Ja tedä kutsuti, nigu Võrol kombõs, rahva seen «Võro kuningas». Mõlõmba velle nõstõti 1792. aastal ummi tekõ iist aadlisaisustõ ja praavusk' tüüt' mitmõn väega korgõn ammõtin.
Et Johann Philipp Roth tekk' 200 aasta iist Kanepihe edimädse kihlkunnakooli, om teedä. Säidse aastakka ildampa lei tä umal kulul vaesidõ tütär'latsi käsitüükooli, oll' edimäne, kiä pand' uman kihlkunnan inne perisorjusõ häötämist perisorjõlõ vapu inemiisi ilosa luudusõst võedu priinime. Koolimaio, leerimaja, köstretarõ, maakivvest kerigu ehitämisest massa-i kõnõldagi!
Praavusk' Rothil oll' korgõt kokkoputmist ka ilmalikun elon ja tä pruuvsõ tuud är kasuta elo edesiviimises.
Et maakiilt, nigu tedä kutsuti tuul aol, pidi egä keriguopõtaja ja kuul'meistre mõistma, tuu oll' selge. Rahvas kõnõl' õnnõ maakiilt ja es võta kedägi es'ki tõistmuudu jutulõ. Nii opsõ rahva keelen kõnõlõma kah kogo Rothi pere – 12 last ja naanõ. Naanõ Beata Catharine käve ka haigit ja vaesit avitaman.
Oll' vaia maakiilset keriklikku ja ilmalikku kirävarra. Võro ja tarto kiilt nakati kutsma lõunaeesti keeles: nä olli inämb sarnadsõ ku tõsõ. Roth kõrrald' Tarton Grenziusõ ülikooli trükükuan «Wastsõ Tarto-Makele Kässi-Ramatu» (1803) ja «Wastsõ Tarto-Ma-kele Laulu-Ramatu» (1802) välläandmisõ, pandsõ esi 1804. aastal lõunaeesti kiilde ümbre Liivimaa talorahva säädüse. Kogo ilman ainulaadsõs maakeelidses aolehes loetas praavuski vele Carli eesti ja soomõ keele lektorist puja Georgi ni sõsaramehe Gustav Oldekopi 198 aasta iist vällä annõtut «Tartu maa rahva Näddali-Lehte».
Perästpoolõ kõrrald' praavusk' viil lõunaeestikiilse Vahtsõ Testamendi välläandmist (1815). Trük'misraha tull' sõpru abiga kül tsaari hindä käest, kül Londoni Piibliseltsilt. Ku hindä kihlkunnakooli pois'kõsõ joba mõistsõva raamatit köütä, sis tetti tuud Kanepin. Noid raamatit talopoig muidoki osta es jõvva, noid jaotõdi ilma iist.
Kanepin kerigumõisan oll' ka edimäne raamadukogo, lugõmistsõõr' ja keeleuur'misõ selts'. Raamatit ja tiidäandmisi saadõti edesi postihobõsõga kimmäst tiid müüdä. Kogo Rothi tegevüs jätse uma hää jäle. Tä avit' umaltpuult üten noorõ Võro liina, maakunna nime ja näo välläkujonõmisõlõ. Võro liinast sai väega kuulsa hariduskeskus, maiõuurja paron Wrangell saatsõ Viromaalt es'ki uma puja siiä op'ma.
Lõunaeesti keele kõgõ parõmbas tundjas peeti Rothi väümiist, Vahtsõliina keriguopõtajat Gustav Masingut, kinkalõ praavusk' uma tütre Sophiaga abiellumisõs and' õnnistusõ õkva inne kuulmist. A tõnõ väümiis', Võro keriguopõtaja Carl Assmuss pidi külh tuust tüüst ilma jäämä ja Riiga keriguopõtajas minemä – tä es opi maakiilt kõrralikult selges. Kae, kuis maakeele tiidmist sis avvu sisen peeti!
| | | | Hirvlaanõ Milvi |
Vahtsõl Eesti aol läts' pangankäümine inemisele keerolidses: käükü tulli panga-automaat', pangakaart' ja PIN-kuut'.
Üts' Võro naanõ otsust' kah ummi tehingit muudsambalt kõrralda. Edimäne kõrd tull' tälle appi lahkõ panganoorik, kiä näüdäs' raha vällävõtmisõ viguri ette ja ütel', et külh naanõ esi kah as'a selges opis. Pangaautomaadi pääl om jo kõik' ette kirotõt, midä tetä tulõ.
Mõnõ nädäli peräst läts' naanõ jäl panka. Otsust' toimõnda uma ärnägemisõ perrä. Tä tsusas' kaardi prakku. Kiri ekraani pääl käsk': sisestä kuud'! A naanõ oll' nii herevällä, et lugi sõna sisesta asõmal sosista. No sis sosist'ki vagalidsõ helüga päähäopidu numbrõ. Es midägi. Raha es tulõ. Sosist' viil kõrra. Iks es tulõ. Päält kolmandat sosistamist niild' automaat' naasõ kaardi hoobis är. | | |
| | Vinne-ao lõpupoolõ sai poodist kaupa osta kas talongi iist vai kopõratiivi liikmõraamadu, sõaveteraani tunnistusõ, imätõendi, ostukaardi vai muu tähtsä paprõ ettenäütämisel.
Et inemine ilmaaigu puuti ei tulõs, olli nuu as'a kõik' kirän poodiussõ pääl. Üts' hummok oll' vahtsõnõ paprõkõnõ tõisi mano kinnütet. Kruudulidsõ koolivihu lehe pääle oll' trükütähtiga suurõlt tsehkendet: «Hambapastat müvväs hambidõ ettenäütämisel!» |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Miä lännü, tuu om lännü, üts'kõrd omma kõik' vana kannu!
Spordimiis' Anupõllu Juhan kõnõlõs edesi haanimiihi tarkust (ETV)
| |
| | |
|
|
