Nummõr' 208 Piimakuu 15. päiv 2010 TOIMÕNDUS UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Põlva rahvas: uma söögikraam om hää Uudissõ   Otsitas umakiilset jalgpallihümni   Haanin opati sannan lihha suidsutama Märgotus   Tamra Kait: võrokiilne lugu tulõ sis, ku midägi süäme pääl om   Laursoni Piitre: mu uma puu kasus sõsara moro pääl Elo   Evari edimäne haabjas   Pudropaa-imänd kiit putro lahkõ käega Juhtkiri: Uma süük om tuu kõgõ parõmb! Savvusannan Ruitlase jutt Perämäne külg       Evari edimäne haabjas   Rahmani Jan       Saarõ Evar om ammõdin loodsiku kõgõ hõelambalt manopäsetävä kotussõ vällä kaurmisõga.       Pulga Jaanil om ütepuuloodsik. Kama Kaidol om ütepuuloodsik. «Ei saa makki kehvemb olla,» mõtlõs Saarõ Evar, ku talvõl mõtsa rago ja paar ilosat haavapuud löüd, minkast või-olla loodsigu vällä rako saanu. Kats haavanotti, kuus miitret pikä, vidä tä uma moro pääle. Ütel om pruuni värmi tsipa seen, tuud lõikas tä lühembäs, nika ku pall’o lühkü saa. A tõõsõst toorikust piät külh paat saama! *** Ütspäiv omma Evari moro pääl ka targõmba mehe, Partsi Priit-Kalev ja Kama Kaido. Nimä omma ütepuupaatõ tennü ja mõistva nõvvu anda. Katõ pääväga antas haavanotilõ paadikujo. Kõgõpäält raotas põhi silles, är raotas 1/4 puud ja Evar nakkas pelgämä, et kas niimuudu taast puust midägi alalõ kah jääs. A targõmba mehe tiidvä. Sae, kirvõ ja hüüvliga saa loodsik uma välimädse kujo, üle paadikere puuritas sisse peenükese mulgu, et sis, ku seestpuult paati tühäs raot, saanu naglaga küle paksust kontrolli. Lõpus käänetäs paadipõhi allapoolõ ja opatas viil veidü ja sis üteldäs Evarilõ, et olõ nüüt miis ja rao taa paat seest tühäs, nii et sain jääs kats sentimiitret paks. *** Evarilõ om kõgõ miildünü vanaaigsit töid oppi, tuuperäst tä seo paadiragomisõ ette võttki. Puutüüga om tä ka inne kokko puttunu ja tiid, kuis puu käändä ja lahki minnä või. Järgmädse kats nädälit om Evar egä minot, mis muist töiest üle jääs, paadi man. Ja muiõ töie jaos jääs tuu aig küländ veidü aigu üle. Päämidses tüüriistas om Evaril vessüm (ruihõ ragomisõ kirvõs). Päält tuu viil kaarin teräga ragomisõ kirvõs, tsipa saa tarvita mootorsaagõ, peiklit... A päämine om iks vessüm. Takastperrä rehkendäs Evar, et paadi seest tühäsragomisõs lätt viis täüspikkä tüüpäivä. A tuu ei olõ viil kõik: tetä tulõ ka pulga vai tikukõsõ, mis topitas puurituidõ mulkõ sisse, ku paadil õigõ paksus käen. Ja noid mulkõ om nii 200 tükkü, niisama pall’o tulõ väidsega ka pulkõ tetä. *** Ku paat om seest tühäs raotu ja sainapaksusõ mõõtmisõ mulgu tikukõisiga kinni topitu, või laotaminõ pääle naada. Et paadi veere lakja saia, tetäs paadi kõrvalõ tuli ja paadi sisse pandas pingele lepätoki. Kuumus tege paadiveere pehmes ja lepätokk surb paadi viirt laembas. A tuud laotamist vai vinütämist piät küländ tasaligult tegemä, muidu või paat lahki minnä.Algusõn lüügi paar lahet paadilõ sisse. Ja lakja kah ei taha loodsik minnä. As’atundja, kes oma laotamist kaema tulnu, hirmutasõ kah veidükese, ütlese, et seo loodsik lakja ei lää, seo tulõ eläjänahkuga üle lüvvä ja taast saa kajakk. A Evar ei anna alla. Ku tuli om paadi veeren neli tunni palanu, nakkasõ küle kõrraligult vinnümä, lahkõ inämb suurõmbas ei lää ja loodsik saa illos lagja! *** Paat nõstõtas aida ala kuioma. Hää, et Evaril om nii pikk ruum, kohe tuu päält viie meetri paat sisse mahus. Ku paat om kuiv, nii kuu-katõ peräst, pandas sisse viil kõvõrast puust kaarõ ja sis om loodsik valmis. Põh’aligumbalt lupa Saarõ Evar ütepuupaadi ragomisõst kirota tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatun.     Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!