Nummõr' 207
Piimakuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võrol tetti kumardus umalõ puulõ
  • Uudissõ
     
  • ETV ots vanalt Võromaalt iloliidsi inemiisi /a>
  •  
  • Leete Kai sai 100 aasta juubõlis näütüse ja filmi
  •  
  • Võrukõsõst naanõ võitsõ autukriitika-võistlusõ
  •  
  • Laadahuuaig läts’ vallalõ
  •  
  • Perimüslik latsilaagri Himmastõn
  • Märgotus
     
  • Helgähüsega inemise
  • Elo
     
  • Kirriv ja tsärre Uma Pido
  • Juhtkiri: Olg ola kõrval
    Kiri
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Helgähüsega inemise
    Neo oppaja, kedä mul om au teedä, tegevä umma tüüd süämega ja huulva latsist
     
      
     
    Rõõmu Grethe,
    aokiränik Rõugõst
     
      
    Päält tuud, ku ülikooli lõpõti, läts’ hulk aastit müüdä niimuudu, et ma es trehvä väega kuuli. Nüüt, ku käü koolilatsilõ umist raamatist kõnõlõman ja saa tsipa ka uma perre vanõmba latsõ kõrvalt kooliello silmädä, piä ma tunnistama: süäme tege lämmäs tiidmine, et koolin omma tüül helgähüsega inemise! Huulmada tuust, et är om haugatu jupikõnõ palgast ja et kuulmeistri ammõtit täämbädsen ilman kõgõ avvuväärsembäs ei peetä.

    Paari nädäli iist oll’ Lauluesä-koolin(Võro Kreutzwaldi gümnaasium - UL) keväjäkontsõrt, mink lõpus tuudi lava pääle imäkeeleoppaja Linnamäe Helena kirotõt ja püüne pääle säet võrokeeline näütemäng «Selgeltnägijä».

    Saalitäüs rahvast kai ja kullõl’ huviga. Nii muusikaoppaja Aropi Erja lavatükü sisse helisemä pantut muusikat ku sõnaossa.

    Mõnigi kotus lei rahvast täüs saali naaru täüs. Saalitäüs rahvast võtt’ hindäga üten tuu silmävii, miä oll’ käkit naaru taadõ: elo tummõmbit kotussit, midä terräv kuulmeistrisilm tähele om pandnu, oll’ lavatükkü är käkit mitu.

    Kuul om suur osa latsõ elost

    Kuul tähendä-i sukugi õnnõ ütskõrdütte ja õigõlõ kirotamisõ säädüisi. Kuul om osa elost. Latsõ elost suur osa. Lats võtt sinnä üten päält opiraamatidõ ka uma kodo, vanõmba, läbisaamisõ. Ka kuulmeistri tuu päält koolitarkusõ üten viil tükükese umast elost.

    Koolin saava latsõ ja kuulmeistri maailma kokko. Ku neo ilma ütstõõsõlõ tävvendüses omma, om hää. Kuul piä-i kasvatama tävveliidsi tiidmiisiga, a elon kehväste toimõsaavit latsi.

    Mu hindä kooliaig oll’ väega rikas. Rikas noist kuulmeistrist, kiä sutsõva koolilatsõ seen nätä innekõkkõ inemist. Sutsõva näüdädä, et nimä esi omma innekõkkõ inemise. Tii es tuu sukugi väikumbas koolilatsi avvustust näide vasta. Innembi hoobis suurõmbas.

    Mu edimäne oppaja Kindsigo Anu opas’ umma kolmõkümmet rüblikut nii, et oll’ tunnõ, nigu tä olõs kuuli tulnu õkva mu peräst. Egäleütele jakku täl aigu ja rõõmsat miilt. Määndse trikiga? Tiiä ei ma.

    Põhikooli-aignõ klassijuhataja, kah’os mi siäst jo lännü Jõesaarõ Urve, oll’ armsa tundõtarkust täüs inemine. Tunni olli nigu õks, üttemuudu tarkust täüs, nigu herne kõdra seen. A kõik nuu jutuajamisõ, mink jaos tä aigu löüdse, tunnõ vahepääl vai päält tunnõ, nuu jääse. Miilde ja süämehe. Seo om hää tunnõ, ku saat arvo, et kuulmeistri, timä pidä sust.

    Kuulmeistri huulva

    Kuulõ piten kävven om suur rõõm tunda, et mi kuulmeistri huulva. Mitte õnnõ tuust, et hindelehe pääl saisnu hulk häid hindit. A ka tuust, et latsist kasunu kinä inemise.

    Taa olõ-i muidogi õnnõ kooli ülesannõ. Innekõkkõ om iks pere tuu, kiä latsõ kasumisõ ja kasvatamisõ iist hoolõn piät olõma. A ku kuul joud vanõmbidõ tüüd tukõ, anda uma osa, et latsõst kasunu kinä inemine, om tuu suur asi!

    Ma elä Rõugõ kooli kõrval ja mul jää-i tähele pandmalda, ku häste om mõtõld tuu ao pääle, miä koolitunnõst üle jääs. Ja kuis julgustõdas latsi tegemä tuud, miä meele perrä. Talvõl trehvsi mitu kõrda kooli kõrvalõ tettüst livvuplatsist müüdä jalutama: ku alostusõn sai truksa algklassioppaja kõrdapiten kinni hoita pia kõigi uma klassi latsi kässist, et nuu vissraudu pääl maaha es sadanu, sis midä aig edesi, tuu lustlikumba latsõ livvuplatsi pääl olli. Ja tunni, muusiän, olli ammu läbi!

    Seo, kas ammõt pand silmä helkämä, ei olõ köüdet õnnõ palganumbriga. Ku latsiga toimõndaminõ ei passi, ei sunni ka hirmsuur raha umma tüüd meelelidses pidämä. Neo oppaja, kedä mul om au teedä, tegevä umma tüüd süämega. Mitte õnnõ palga peräst, a tuuperäst, et näile miildüs seo, midä nä tegevä!

    Torisõja või nüüt porista, et mis sa hõiskat tan! Egän koolin om noidki kuulmeistrit, kel kõgõ kärss kärnän ja maa külmänü. Kimmäle om, selle et issanda eläjäaid om ütlemädä kirriv. A jo om näilgi uma tüü tetä: ku es olnu prõgisõjit, es mõistnu jo rõõmu tunda naist helgähüsega kuulmeistrist!

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!