Nummõr' 206
Lehekuu 18. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kunnakoori Umma Pitto
  • Uudissõ
     
  • Juuri vägi Räpinä ja Kääpä katõ noorõ kunstnigu seen
  •  
  • Tulõva savvusanna-raamat ja -päiv
  •  
  • Rahvarõivin Uma Pido rongikäüki!
  •  
  • Sugupuiõ näütüs Põlvan
  • Märgotus
     
  • Uma Pido juhi: närv om iks seen!
  • Elo
     
  • Taivaskoda – Põlva kihlkunna kõgõ vägevämb paik
  •  
  • Pulma 60 aastat tagasi: tapõti vasik ja juudi hans’at
  • Juhtkiri: Ütenkuun Umma Pitto!
    Aholämmi
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    Värnik võitja, Laar kaotaja
      
     
    Ruitlasõ Olavi, kohtumõistja 
      
    Laarpoiss lubasi suvõl habõna maaha aia, ku eurot tulõma ei piässi. Tuu om nal’akas, et üts poliitik om õnnõ nii veitüga nõun riskmä. Meesterahvas aja õks habõnit, ma tii tuud egä kolmõ päävä takast, et mitte väega pulst vällä nätä, a mul ei olõ kunagi lolli mõtõt tulnu uma lõvvakraapmist eesti majandusõga köütä!

    Ku Laarpoiss olõs euro nimel millestki tõsitsõmbast nõun ilma jäämä, olõs tuu riigimehelikumb. Ku eurot ei tulõ, sis muna maaha ja asi kõrran! Andsipil kah ja Paedul. Euro ohvris om sada tuhat tüüldäinemist lännü, tuu mõni paar munnõ es olnu tuu kõrval jo pall’o tahet?

    Ma olõ euro puult. Elo lätt kallimbas ja tuu om hää. Elo piätki kallis olõma. Latsõ omma kalli, naanõ ja bendsin omma kalli. Tõsõ maailmasõa aigu oll’ elo otav, es massa midägi, kas sõs oll’ parõmb?

    Näeti, Virumaa kanakasvataja nällüt’ 8000 kanna surnus. Kana elo es massa sääl sentigi! Ma tahtnu, et Virumaad naatas Eestimaa Katõnis kutsma. Kannolõ ei olõ määnestki katusõorganisatsiooni ei midägi. Kanna ei peetä lemmikeläjäs, mine kanaga lemmikeläjide tohtri mano ja sinno kaias nigu ulli.

    Elo om elo, esiki potililli ei tohe är tappa, kõnõlõmalda kanast vai inemisest. Ma olõ inämbäste budist. Ja elo om mu jaos pühä.

    Inemine om luudusõ kruun, ime ja kõgõ suurõmb vara. Kaegõ odamiis Värnikut. Maailmameistri. Määne loomus! 2005. aasta 10. põimukuul heitse tä Helsingi maailmameistrivõistluisil vällä 1. kotussõ tulõmi 87.17! Järgmäne numbrilinõ tullõm oll’ joba aasta peräst 1. põimukuul 2006, ku Värnik sõitsõ 163 km/h kotusõ pääl, kon kõgõ suurõmb lubat kibõhus oll’ 90 km/h. Määne vorm!

    A no käüdäs timäga ümbre halvõmbalõ ku Virumaal kannoga. Määritäs jälki pur’on pääga autosõitu päähä, kuigi Andrus ütel’ Elo24-le tävveste selgele ja eesti keelen: «Paska pole mõtet ajada. Mine p...i! Mul on eralennukid, mul pole juhilube vajagi!»

    2006. aastagal ütel’ tä Raadio 2 saatõn «Ülekuulamine» aoluulidsõ sõna: «Kanter pole keegi!» Inemise naari, a as’alda. Kiä viimätsen naard, naard parõmbalõ. Ku Kanter uma ketta kah 87.17 pääle visanu, sõs võinu tä kiäki olla. Mis vahet tuul kettal ja odal õks nii pall’o om? Ja ku sa, Kanter, viskatki ütspäiv 87.17 ja maailmarekordi, sõs ku sul rekordi kõrvalõ üttegi erälinnukit panda ei olõ... sõs ei olõ sa õks mitte kiäki!

    Värnik ei olõ kaotaja. Ausalt üldä, ega Kanter kah olõ-i. Ainukõnõ, kellel millestki ilma jäiä om, omgi siin õnnõ Laari Mardikõnõ uma habõnaga.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!