| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Uma Pido juhi: närv om iks seen! | | | | 1 küsümüs Uma Pido pidojuhtõlõ: kuis pidos ette valmistati, kas närv om ka seen? | | |
| | | | | | Metsuri Marje Kubijal uma suvõkodo lähkül. | | | | |
| Metsuri Marje, Uma Pido memm, näütlejä: | | | | | «Ku tõsõ ütlese, et näil om närv seen, sis ma ütle, et mul om iks kah – ma ei olõ säänest asja inne tennü. Ma olõ kunagi Võro kultuurimajan juhtnu väliseestläisi kokkotulõkit. Mäeotsa Ain oll’ sis mu abilinõ, õkvalt kooli lõpõtanu nuur näütlejä. Tuu tull’ külh umal aol väega häste vällä.
Trassi Raivo helist’ mullõ, et ma pidojuhis tulõsi, et ma olõ Võromaalt peri ja mõista võro kiilt. Ma viil ütli, et väega pelgä, a olli iks nõun.
Nüüt opi luulõtuisi: võro kiilt võit sa jo kõnõlda külh, a lukõ om toda iks väega rassõ! Luulõtuisin om hulga kihlkunna-varjundit, tuu kiil ei olõ peris tuu, midä mu kandin kõnõldi, ku ma nuur olli. Vast antas andis, ku mõnõ õ vai ä-ga essü!
Üte kõrra olõmi Erki ja Lauliga kuun lugõnu, 27.–28. saami sis kokko ja har’otami kõvastõ. Edimäst pito olõ video päält nännü, tuu oll’ külh väega torõ. Olõ inemiisi käest kuulnu, et oll’ nii kinä ettevõtminõ – annas Jummal, et meil ka õnnistusi!
Et ma olõ peri Erästverest, sis Indsikurmu om mullõ tähtsä kotus. Sai käütüs Indsikurmun esinemän tandsurühmä ja laulukooriga. Tiatriga olõ kah mängnü paar-kolm kõrda, a sis oll’ vana laululava, nüüt om kõik jo vahtsõnõ.
Väega illos, et võrokõsõ omma sändse pido tegemise ette võtnu. Ma imetle Ojari Triinut, kes võtt taad asja iist väega süämega.
Ka nuuri pidojuhtõ otsminõ Põlvan oll’ torõ üritüs – üllätüs oll’ tuu, et nii pall’odõl oll’ huvi taa rassõ võro keele vasta: nii pall’o nuuri inemiisi oll’ sääl (15 nuurt – UL). Uma laulu võistlus Pokumaal oll’ ka väega torõ: hää, et võrokõisi siän nii pall’o sõnaliisi om.»
| |
| | | | | | Otsari Lauli, uut ilosat pito. | | | | |
| Otsari Lauli, memme abilinõ, Tarto Miina Härma gümnaasiumi 11. klassi näio: | | | «Närv om iks seen, väega hulga rahvast tulõ paiga pääle ja seo om kõigilõ väega tähtsä pido. Tekste sääl ette kanda ja süämest tuud tetä – tuu om suur vastutus. Suurõmb jago luulõtuisist, midä mi sääl loemi, kõnõlõsõ kodost, määne om Võromaa. Ku iks kõik võro rahvas kokko tulõ, sis piät näile näütämä, et ku illos mi Võromaa iks om.
Tahassi, et tulõssi väega illos pido. Eelmine pido om iks nii hingen...
Mitmõ mu klassikaaslasõ omma ütelnü, et tulõva kimmäle Umma Pito kaema. Kasvai tuud, miä tuu aja nii hulga üte kandi inemiisi kokko.
Tõisin paigun, Tarton vai Talinan, ei olõ jo säänest kokkohoitmist nigu Võromaal. Uma as’a ajaminõ om meil viimätsil aastil perädü pall’o kasunu.»
| | |
| | | | | | Umblõja Kabel Anne pruuv Limbaku Erki sälgä Võromaa mehe pikk-särki. | | | | |
| Limbaku Erki, memme abilinõ, Põlva ütisgümnaasiumi 10. klassi nuurmiis: | | | «Har’otamisõ mõttõn kõnõlõmi ütstõsõga koton võro keelen. Muido mi nii egäpäävätselt ei kõnõlõ võro kiilt.
Ma looda, et pidol iks võro keelega ei kopõrda. Teksti saami jo kah kätte õnnõ kats päivä inne pito!
A ku sääne pakminõ tull’, sis pidi iks jo tuust kinni haardma!
Esinejä-tüüp olõ õnnõs kah ja taha hinnäst näüdädä.
Pillimiis olõ: lõpõda muusikakooli klavõri eriala timahava. Tandsi ja laula kah.
Umma Pito ooda joba väega!»
| | | | | Edimest kõrda
Ilma edimeseta
ka es olnu tõist.
Lihtne matematika –
egäüts taad mõist.
Võro mehe tulliva
panni kokko pää.
Perrä naasõ tulli ka
mõtõ saiõ hää.
Süäme kõigil põksma pand’
UMA PIDO idee.
Uma rahvale tä and’
suurõ alguse...
Kinäl Võro-Kubijal
pido peetüs sai.
Pikki pedäjide all
rahvast oll’ – oll’ mai.
Koori lauli kõvasti,
lõõtsu tõmmati,
helü kostu taivani,
kandlit mängiti.
Sõs ku pido otsa sai –
pilli kotti panti.
Mõttõampluaa nii lai,
liiku tõistõ kanti.
UMA PIDO nummõr kats
põrkus Põlva poolõ.
Intsikurmu illos plats
haukas au ja hoolõ.
Teppo lõõdsa logo all
pidomõõtu võetas.
Uma murdõkiilne laul
rahva rinda jäetäs.
Säinasti Enno
|
|
|
|
