Nummõr' 65
Joulukuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Eesti ubinit poodist saa-i
  •  
  • Võrol helisi rahvapilli
  •  
  • Võromaa lats' edendäs tervüst
  •  
  • Latsi võidujutu teedä
  • Elo
     
  • Ahja mehe kuulsa mõtsakäru
  •  
  • Kas valli «laari hahk» vai «padari sinine»?
  • Märgotus
     
  • Suija Silja: mu elo om nigu pöörüstorm'!
  •  
  • Pini, tsirgu ja süäme helü
  • Kirä
    Ands'ak
    Kagahiiq
    Perämäne külg
     
     
     
    Ahja mehe kuulsa mõtsakäru
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     Sügüse näi, kuis Rosma miis' Vunukainen Viktor ehit' Tännässilmäl palgikärru, minka tsõõri vedävä vinne veoautu Ural silduga. «Mis no ma, Ahja mehe omma taa as'a vällä märk'nü. Kae, ku sa näidega jutulõ saat,» ai Viktor lehtepandmisõlõ vasta. Nuu mõtsavidäjide hulgan tunnõdu Ahja mehe omma poig ja esä Korgi Kalev ja Johannes.

    Säändse käru idee om tuu, et Belaruss-traktoril om
    Korgi Kalev näütäs n'apuga, kost keevitüsest Ural är lõpõs ja poodist ostõt tsõõr pääle nakkas. võimalik kardaani ümbre lülitä – kimmä sagõhusõ päält tsõõrõ pääle. Sõida edesi vai tagasi, kipõlt vai aiglasõlt – kardaan' tege kõik' üten.

    Sügüse näi, kuis Rosma miis' Vunukainen Viktor ehit' Tännässilmäl palgikärru, minka tsõõri vedävä vinne veoautu Ural silduga. «Mis no ma, Ahja mehe omma taa as'a vällä märk'nü. Kae, ku sa näidega jutulõ saat,» ai Viktor lehtepandmisõlõ vasta. Nuu mõtsavidäjide hulgan tunnõdu Ahja mehe omma poig ja esä Korgi Kalev ja Johannes.

    Säändse käru idee om tuu, et Belaruss-traktoril om võimalik kardaani ümbre lülitä – kimmä sagõhusõ päält tsõõrõ pääle. Sõida edesi vai tagasi, kipõlt vai aiglasõlt – kardaan' tege kõik' üten.

    Inne Ahja miihi oll' Tamsalun tett palgikärru, kon kardaan' ai ringi käru tsõõrõ vaihõlõ survatavat rulli. A rull' tüküs talvõl lummõ täüs kliip'mä.

    Kardaani päält õkva tsõõrõ ringi vedäjä käru üten Belarussiga liigus mõtsan sama kimmält ku vällämaa timberjakk. Õnnõ kaal om täl vähämb ja käru-traktori hind tulõ kokko vast' kümme kõrda vähämb ku Lääne mõtsatraktoril.

    Nüüd, ku mõtsatüü saaminõ Eestin om muutunu juhuslikus õnnõmängus, õigustas sääne massin hinnäst är. Ku tüüd om, sõs tege tuud häste, ku tüüd ei jakku, sais aia veeren ja olõ-i kah hätä. «Viiekümne vai saa tihu peräst ei nakka ütski virma treileriga traktorit kohalõ tuuma,» ütles Korgi Kalev (45). «A talumehel tavalisõlt rohkõmb ei olõki lõigada. Ma lää varsti ütte palk'maia vidämä, esiki sär'tse tüü saa är tetä. Tiid müüdä saat sõita, kärul om nummõr' ja ülevaatus olõman. Katõssa tihhu võtt pääle. A mõtsan om nigu mõtsaveokäru iks, tiisli käänd ja kost jalaga läbi läät, lätt seo kah läbi,» kitt Kalev umma massinat.
     
    Matet omma kõik' op'nu!
     
    Korgi Kalevi edimäne kardaani päält mõtsaveokäru oll' tett vanast Zahhaarist (ZIL-157). Tõõnõ oll' ZIL 131. Seo käru om KamAZ-i raami ja Urali silduga. Urali silla omma korgõ ja kardaani omma sildu pääl, ei lää muta täüs.

    «Ega tan midägi erilist ei olõ. Tsõõrõ kiirusõ piät kokko ajama, a tuu om lihtsä matemaatika, midä vas't kõik' omma koolin op'nu. Reduktor' om tävvelikult esi ehitet, kokku keevitet, a hammasratta ommava Vinne massinidõ hammasratta. Ma arva, et tuud ei piä vas't lehen kirotama, mille hammasratta naa omma. A ku kiäki om mu jutulõ tulnu ja tahtnu joonissit saia, sõs olõmi iks kokkuleppele saanu. Patenti mul ei olõ, a konjakit jutu mano tuvva olõ-i kiäki pall'os pidänü,» seletäs Korgi Kalev.

    Naid kärre ollõv timä mudeli pääle tett joba ligi 50 üle Eesti. Esiki Vinnemaalt om käütü nõvvu küsümän. Tuuperäst omma mõtsamassinidõ müüjä vahel ka Korgi Kalevile halvastõ ütlemä tulnu.

    A mis tiit, ku mõtõ liigus: tõsõn Eesti otsan om vällä tüütet uma mõtsatraktor' Metsis, Ahjal sündü Vinne sõaväeautust ja Belarussist umaette agrõkaat'. Massinidõ ehitämine tarvitas är matõrjaali, miä muidu olõssi lihtsähe vannarauda viid.

    «Proovi sa koskist nüüd ZIL 131 osta, kalli hinnaga kah ei saa, kõik' omma kärudõs tettü,» kõnõlas Kalev. «Edimädse kaarkummi ma osti sada kruuni tükk', a nüüd ei saa kolmõ tuhandõgagi. Ja ega põllumajanduslik kaarkumm' iks mõtsan sõitmisõs ei kõlba, ossaga tsuskas katski. Kõgõ kallimba jupi seo käru man ommaki kummi.»
     
    Lumi oll' bussi katussõni
     
    Kõik' kolm kärru om Korgi Kalev üten papa Johannesega valmis ehitänü tansaman elumaja garaa˛i läve iin. Majagi om esäl ja pojal katõkõistõ ehitet, a mitte mõtsatüü raha iist. Ehitä sai Vinne aigu maaparandusmehe palgaga.

    Nii Johannes ku Kalev olli tüün Kirovetse pääl. Vidivä treileriid, teivä põllutüüd ja talvõl tõuksi lummõ. «Tuu tüü käve üü ku päiv. Mis neo talvõ, nüüd ei olõki nigu lummõ,» nakkas Kalev jutustama. «Sa, nuur' miis', ei mäletägi, määne õigõ lumi oll'. Sõs tuisas' vall'e vahjõ nii är, et üts'kõrd Saatsõn Ikarus bussil paistu õnnõ katus vällä. Nätäl' aigu tõuksi paaritõist kilomeetri pikkust tiijuppi vallalõ.» Kõrra aeti Kalev vahtsõaastaüüse kell kats' punadsõlõ ristile Põlvast Tartolõ tiid tegemä. Sõitsõgi kõik' tii Kirovetsiga kiirabiauto iin, nika ku Maarjamõisani vällä.
     
    Jahimehe rõõmu
     
    Vahtsõl aol tüüt' Korgi Kalev mõtsan harvesteri pääl, a peräkõrd es viisi inämb, opas' paar' noorõmbat miist vällä ja jäi kodo. Nüüd jääs rohkõmb aigu jahinkäümises.

    «Eelä (30. märdikuu) ku sa helisti, olli ma põdrajahin. Selle kakõstigi kõnnõ är, et põdrapull' tull' ette. Eelä oll' viimäne jahipäiv kah, tull' iks är laskõ. Kolm ja kolm harru oll' sarvil. A minevaasta ma lassõ medälitrofee,» seletäs tä ähinällä. «Eelä mi näimi säänest pulli kah, kinkal oll' 8 ja 8 harru. Säänest om niisamagi hää kaia, ega mi, jahimehe, kah märtsegi mõrdsuga ei olõ, et mugu lasõmi.»

    Kalevil om meelen, kuis ütevahe nakas' tsiga mõtsast är kaoma. A nüüd omma jahimehe tsiku hoitnu ja süütnü ja jälleki nakkas suuri karju nägemä. «Rasinal oll' 70-pääline tsiakari puki ette tulnu. Meil siin Ahjal om 20–30 tsika karjan, tuu om kah jahimehele joba peris illos kaia.»

    Korgi Kalevil ei olõ midägi tuu vasta, et kiäki timä kärru tüüstüsen tuutma nakkas. Vinnemaal olõssi tuul plaanil lüüki, sääl omma õigõ traktori ja õigõ autu tuurainõs. A garaa˛i läve pääl vabrikut pistü panda tä ei taha, las tõsõ kah proovisõ.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Miä lännü, tuu om lännü, üts'kõrd omma kõik' vana kannu!

    Spordimiis' Anupõllu Juhan kõnõlõs edesi haanimiihi tarkust (ETV)




     
       
     Uma Lehe sõbõr!