| | | | | | Harju Ülle, päätoimõndaja | | | | |
Katõ aastaga iist, ku Võro Kubijal edimäst Umma Pito peeti, sis tull’ kokko üten võrokeelitsit laulõ laulma mitu tuhat inemist.
Ummõhtõ oll’ ka noid, kiä es tulõ ja mõtli, et mine tiiä, kas iks om hää pido, tii koton midägi as’alikku ja lää perän sanna...
A ku pidolidsõ rõõmsan tujon kodo lätsi ja ummilõ tutvilõ kõnõli, ku vahva edimäne võrokiilne laulupido oll’, sis oll’ pall’odõl kodo jäänüil iks hallõ miil.
Tuuperäst või arvada, et tõistõ pitto tulõva iks nuu kah, kiä minevä kõrd tulõmada jätivä.
Uma Lehe toimõndus härgütäs iks umalt puult, et tulkõ muidoki: võrokiilne laulupido om jo õnnõ üts kõrd katõ aasta takast.
Ku pitto minekis rõivit valima nakkati, sis olnu kõgõ parõmb, ku ti saanu iks uma kodokandi rahvarõiva sälgä panda. Ku teil nuu muidoki olõman omma.
Uma Pido kõrraldaja kutsva rahvarõivin inemiisi appi ka Uma Pido rongikäügi kihlkunnasilte ja pidotunnismärke kandmisõ mano. Ku ti saanu avita, sis andkõ hindäst kimmähe teedä.
Umal Pidol ummin rõivin – tuu om iks kõgõ ilosamb!
| | |
|
Pääleht
