| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Tulõva savvusanna-raamat ja -päiv | | |
Üts kimmäs asi, midä vana Võromaa savvusannu alalõhoitmisõ hääs tetäs, om savvusanna-pildiraamat.
«Sannaraamatut tulõ kõgõpäält aasta otsa ette valmista,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Margna Epp. Täl om joba kokko kor’at teedüst inämb ku 200 savvusanna kotsilõ. Üten fotograaf Kalve Toomassõga käve tä aastil 2004–2006 sannu mõõtman ja pildistämän. Raamadu jaos valitas vällä 20–30 huvitavambat. «Viil om mano vaia kirota jutt, panda mano perimüst,» seletäs Margna Epp.
Raamat tulõ põhilidsõlt võrokiilne, eesti, soomõ ja inglüsekiilse kokkovõttõga värviline album – seod pidänü saama ka vällämaa küläliisile kinki.
Kuis viil savvusannu hoita ja kuis vana Võromaa savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saia, tuust kõnõldi 6. lehekuul võrokõisi tsõõriklavva takan Rõugõ kihlkunna Tilgu külä Sepä talon.
Tsihis om saia savvusann sinnä nimekirja, kon omma nuu as’a, minkalõ om kipõt kaitsmist vaia. Noorõmba inemise ei tiiä jo savvusannast pall’ond ja sannu esi tükütas kah tuuperäst maaha lahkma.
Joba om naatu savvusanna kotsilõ tiidmisi kogoma, a plaan om tuu tüü mano haarda ka Tarto ülikooli etnoloogia-oppusõ tudõngi.
Sügüse plaanitas tetä savvusannapäiv: inemise saanu teedä sannakombist ja ka esi sannan kävvü. Turismitegijä Veeroja Eda vidä iist savvusanna-kodolehe tegemist.
Harju Ülle
| | |
|
|
|
