Nummõr' 205
Lehekuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • 28 vahtsõt Umma Laulu
  • Uudissõ
     
  • Sännan sai nätä Adsoni-võistlusõ vahtsõt väke
  •  
  • Põlva ehitüse-poodil umakiilne reklaam
  •  
  • Eloluuvõistlusõ võitsõ 97aastanõ võrokõnõ
  • Märgotus
     
  • Elleri Kalle: inemise nimi tähendägu iks midägi!
  • Elo
     
  • Kelbi latsi muusika-and om imäpiimäga üten antu
  •  
  • 25 aastaga 10 000 väikut kallendrit
  • Juhtkiri
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    25 aastaga 10 000 väikut kallendrit
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Fastrõ Mariko kogon om 14 eri maa kallendrit 
      
    Pia egäüts om latsõn kor’anu markõ, postkaartõ, tikutopsõ, kompvegipaprit vai muid vidinit ja mõnõ ao peräst perrä jätnü. A Uma Lehe latsinuka toimõndaja Fastrõ Mariko (33) olõ-i jätnü ja sai ilda aigu kokku 10 000 väikut kallendrit.

    «No Eestin olõ ma vast kümne kõvõmba kallendrikorjaja seen,» omma Marikol Eesti «kallendrihai» teedä. Kats-kolm korjajat omma külh tõisist pääjagu üle ja Mariko arvas, et näil või joba 50 000 nika 100 000 kallendrit kuun olla. Marikol oll’ minevä nädäli 10 115 ja tulõ muiduki kõik aig manu.

    Mariko esi naas’ kallendrit korjama 2. klassin. Tõisi perrä. Mändse olli edimädse, tuu olõ-i täl meelen, a arvada nuu vast Eesti Riikligu Kindlustusõ kallendri olli: «Kindlustaja tõi mu imä tüü manu ja imä andsõ mullõ.»

     
        
     
     
    Mariko esä sõaväe-aigsõ kallendri Kõgõ vanõmb kallendri om 1931. aastagast ja kõgõ kallimb vanõmbidõ sünnüaastast – 1953 
        
    Õnnõs omma kallendri väiku ja Mariko kogu mahus üte raamaduriioli vahjõ sisse är. Näütüses 10 000 pehmet mängueläjät olõssi vast terve tarõ hindä ala võtnu...

    Esierälidse hoolõga võtt Mariko kausta seest vällä uma kogu «pärli». «Mullõ väega miildüs üts kallendri aastast 1973 – sis oll’ mu esä sõaväen ja tä lõigas’ žiletiga kallendrist vällä kõik päävä, mis tä sõaväen oll’.» Tõsõ kallendri pääl märke Mariko esä är nuu lehekuu päävä, ku tä sõaväest vällä sai.

    Kõgõ inämb om Mariko üte kallendri iist masnu 160 kruuni. «Tuu om aastast 1953, tuu om mu imä ja esä sünnüaasta,» kõnõlõs tä. «Ma väega tahtsõ tuud kallendrit hindäle ja ostsõ tuu Interneti-oksjonilt.

    Paksõ kõgõ rohkõmb ja saigi hindäle.» Kallendri om mi (ENSV) uma ja tõsõl puul om tubagu-reklaam.

    Kõgõ vanõmb kallendri Mariko kogun om aastast 1931. Pääl om sannareklaam: «Rooma-vene saunad, voolava vee basseinid.

    Tunniplaan». Viil om täl esieräline säksäaignõ (1942) arvada kaardipakist peri kallendri.

    Kõgõ inämb kallendrit om aastast 2009 – 1400 tükkü. Sis oll’ Marikol kogominõ vahtsõ huuga käümä lännü. «Üts nuur Võrumaalt peri naistõrahvas Piirisilla Kersti tekk’ 2008. aastal veebilehe Pereklubi.ee pääl üleskutsõ: «Kallendrikorjaja, tulkõ kapist vällä!»,» seletäs Mariko vahtsõ huu tegünemist. «Tuu pääle tull’ vällä umbõs 20 huvilist.

    Naksimi umavaihõl kallendrit vaihtama ja teedüst jagama, Vinnemaalt ja Ukrainast kallendrit telmä.»

    Viil om Marikol esieränis hulga 1991. aastaga kallendrit. Tä sort ummi kallendrit aastidõ perrä, kukki tiid, et mitmõ sortva teemadõ perrä. No üte aasta seen sort Mariko kah.

    «Tiiä, et Saksamaal korjas üts inemine õnnõ korsnapühkjä-piltega kallendrit, mul olõ-i sändsit viil üttegi!» om timä arvatõn kogu tävvendämises viil mõõtmada hulk ruumi.

    Mariko kogun om kallendrit vähämbält 15 maalt. Kõgõ inämb Vinne ja Ukraina, a ka hulga Hiina kallendrit: «Üts inemine möi mullõ osa umast 1970. aastist peri Hiina kallendridõ kogust. A häste pall’u om ka Hispaaniast, Saksamaalt ja Poolast,» seletäs Mariko.

    Põhjamaiõn ja ka näütüses Inglismaal-Prantsusmaal olõ-i laembat kommõt väikeisi kallendrit trükki.

    Mariko ütles, et kallendrikorjamisõst saa päält korjamisõ-rõõmu ka vahtsit tarkuisi manu, näütüses oppi vällämaa-keelitsit kuunimmi.

    Leedu kala-teemalidsõ kallendriria päält oll’ hää kaia, mändse kalanime leedu keelen omma. «Tulõ vällä, et osa mi kallu nimmi om baltlaisi käest lainat,» ütles tä.

    Läti 1985. aasta puuhuunidõ kallendriria päält saa teedä, et Latgalen omma katõkõrdsõ aida, nigu meil Vahtsõliina kandin omma päälikuga aida.

    Mariko kõnõl’, et kõgõ hinnatumba omma Eesti firmadõ kallendri: noid ei müvvä jo poodin, jaetas õnnõ kundõdõlõ ja noid om rassõ kätte saia.

    Nii et ku mõnõl Võrumaa inemisel om koton inämb ku 35 aastakka vannu, Eesti firmadõ vai vällämaa taskukallendrit, minka tä esi mõista-i midägi pääle naada, sis või julgõhe Marikoga ühendüst võtta.

    «Ku ma kuuli, et Simmi Hermani käest võeti är timä mündikogu ja müüdi maaha, sis mullõ läts’ tuu väega hinge,» kõnõlõs Mariko lõpõtusõs. «Tuu om inemisele viil suurõmb karistus ku määnegi vangimajakaristus omgi – tä om jo kor’anu nuu mündi üteviisi kokku, saanu sõpru käest... Kollektsionääri jaos om tuu kõgõ suurõmb karistus, miä olla saa!»


     
    Kagahii kallendrit!
     
      
     
      
    Üts Poolast peri 2004.aasta taskukallendri reklaam rohtu nimega Persen.

    Tuu luuduslik roht om mõtõld võtmisõs sis, ku olõt väega närvin ja tahat maaha rahunõda. Et ku aśa tükise vägeüsi olõma persen, sis...

    Mi maal om viil mõni aasta tagasi kah taad müüdü, a müük om parhillatsõs är lõpõtõt.

    Põhjuisi olõ-i kongi üteldü, a arvada tuu nime peräst om. Kiä iks taht säändse andśagu nimega rohtu mi maal võtta!

    FASTRÕ MARIKO

     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!