| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
|
|
|
| | | Hää aokirändüse tegemisest | | |
Nigu perämäidsil aastil kombõs, oll’ ka timahava edimäne lehekuu päiv talgopäiv. Üle Eesti riibuti, kraamiti ja koristõdi, tiiveere olli päälelõunas mustõ asukottõ täüs.
Kubija hotellin peeti üts esieräline talos, kon panti kirja mõttit. Kokko saiva mi kandi aokiränigu ja aokirändüse huvilidsõ. Arotiva, määne om mi kandi aokirändüs ja midä tulnu vai saanu tankandin viil hääd är tetä.
Mõttit, miä tuu päiv kirja panti, oll’ egäsugutsit. A pall’odõ arvaminõ oll’, et lehen kirotõdu pidänü olõma häste ja süämega tettü. Ja inämb pidänü kirotama tuud, miä inemisele tõtõstõ kõrda lätt.
Esieränis hää miil om mul tuu üle, et kokkotulnu peivä tähtsäs, et mi kandi aolehist lövväs iks ka uman, lõunõeesti keelen kirotõduid juttõ.
Mu meelest oll’ tuu lehetalgo man kõgõ tähtsämb, et kokko olli tulnu inemise inämbüse seokandi aolehti mant. Niimuudu, ütitselt mõtõldõn saagi lugõjit tiinvä aokirändüs hulga parõmb ku sis, ku egäüts uman nukan märgotas.
Rahmani Jan
| | | | |
|
|
|
