Nummõr' 204
Mahlakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Tulõ savvusanna-tsõõriklaud
  •  
  • Mustlasõ petvä kergeuskligõ käest rauda ja akusit vällä
  • Märgotus
     
  • Mölleri Taivo: valvsimi Eesti piiri katõkõistõ!
  •  
  • Vanarahvas märgotas
  • Elo
     
  • Tal’na võro selts 20
  •  
  • Tsõõrigu sugupuu pernaanõ
  •  
  • Laul om Kasaritsa mäki pääl linnanu 140 aastat
  • Juhtkiri
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kiri Kaasanist
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Pillimänguga kinolektoorium
     
    Mandli Sulõv
     
     
    Tüüti Haani kino pääl aastil 1968-1972. Tollõ ao seen juhtu ka huvitavit asju. Ütest kirotagi, kuis Munamäe sovhoosin Haani rahvamajan kõrraldõt kinolektooriumi «Lenin oktoobris» sai läbi viidüs. Film oll’ umbõs kolmkümmend minotit, mille ette pidi partei puult lektor kohustusligu kõnnõ.

    Reklaamõ pidi olõma välän egäl puul, kon inemiisi liiku. Muidogi pidi inne reklaami ülespandmist olõma saadu majandi käest nõunolõk. Vot tuud nõunolõkit oll’ rassõ saia. Kes toda jamma tahtsõ kaia. Mitte kiäki. Tuuperäst olligi tollõ üritüsega õnnõ as’aosalidsõ köüdedü: sovhoosi partorg, partei puult määrät lektor, ma esi, sõs mu hää abilinõ Ruusa Leo, autojuht Adsoni Tõnu, rahvamaja juhataja ja koristaja.

    Osavõtjidõ arvus võisõ märki õnnõ nii pall’o inemiisi, ku pall’o sa jõudsõt rahha majandi käest vällä kaubõlda. Tegeligult majandi olliva ihnõ masma. Oll’ hää, ku sait viistõist ruublit, tu võrdu saa viiekümne inemisega. Munamäe sovhoosist sai õks kümme ruublit saa inemisega. Ku sait katõkümne ruublilidsõ kõrra, mis tähend’ kattõsata inemist, sait kinovõrgu puult ka preemiät. Tuud asja juhtu väega harva. Pidit kuiki «määrmä», sõs läts’ asi kõrda.

    A ma pruuvsõ õks asja ausalõ aia, kuiki ka tuu väiku summaga rahvaarvu märkmine es olõ ausa.

    Kinovõrgu puult hoiatõdi mehaanikit, et ka häste minevide filme puhul es tohe kaejit olla rohkõmb ku lektooruimõ filmel. Haani rahvamajan oll’ kõgõ rohkõmb kaejit läbi ao olnu filmil «Kevade».

    Esiki Ruusmäelt oll’ bussitäüs rahvast majandil peräle tuud. 268 inemist oll’ piledimüügiga, muidokaejit viil päälekauba.

    Lektooriumi pääväl tull’ võtta parteimajast (parhillanõ muusigakuul) pääle lektor. Talvitsõl aol pidi koristajal olõma trepiesine lumõst puhas ja saali ahi lämmi. Rahvamaja juhataja hoolõs jäi, et kõnnõpult olõsi paigan.

    Ku kohapääl tull’ vällä, et üttegi inemist es olõ kaeman, sõs pidi ütskõik kost mõnõ kaeja löüdmä. Ma joosi rahvamaja kõrval poodi takan (parhillanõ luuduspargi maja) olõvahe kuuri, kost kostu pillimängu ja kõvva juttu. Kõnõli miihile, et tulkõ ilma rahalda filmi kaema. Mehe muidoki pelksivä tulla, selle et päävätsel tüütegemise aol es tohe pur’on olla. Ku üts miihist kuuld’, et ka sovhoosi partorg om kohal, sõs oll’ tä õkva nõun tulõma. Oll’ jo tuusama partorg tollõl mehel pur’on pääga tsiklilua är võtnu. Nüüt luutsõ tä olla «hää kullõja».

    Vast partorg halõstas ja and lua tagasi, ku tä õnnõ ei olõ veenü noid liina miilidsäjaoskunda hoiulõ.

    Ku partorg näkk’ tutvat miist, läts tä õkva lektori mano ja kõnõl’ midägi. Naaru oll’ kah ja näo rõõmsa. Nüüt partorg käskse mehel inne kinno mängi puul tunni ja sõs tulla sovhoosikontorilõ timä jutulõ. Mul käskse näüdädä õnnõ kümme minotit filmi.

    Mõlõmba parteimehe kattõva sovhoosikontorilõ. Kino lõpus oll’ ka pillimehest miis tagasi, rõõmsa meelega, lua näpu vaihõl. Ka lektoril oll’ paras kilk pään, olliva partorgiga esi «kinno» tennü.

    Oll’ esieräline pillimänguga kinolektoorium «Lenin oktoobris».



     
    Vipõrus nimmiga
     
    40ndin aastin Võro miis kõnõl’ umilõ tüükaaslaisilõ, et timä 8aastanõ poig käve kooliga tiatrin. «Mis etendüs tuu oll’ sis kah?» uursõva kolleegi. «Lolita!» ütel’ miis. Tüükaaslasõ kaiva ütstõsõlõ uskmalda näoga otsa: kas tõtõst om Nabukovi ilmakuulsast latsõtsurkmisõ-raamatust latsietendüs tettü?

    Päält kõvva segähüst ja vaiõlust sai asi selges: etendüse päätegeläne oll’ iks pinitütrik Lotte.


    Pedästiku Piitre


     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Tuikõsõ

    Abielopaar ost’ liina viirde väiku maja.

    Innembi olli nä elänü suurõn kortõrmajan, kon olli väega larmaja naabri. Es olõ rahhu üül ega pääväl. Naabridõ peräst saigi elokotusõ vaihtaminõ ette võetus.

    Soolaleeväle tulnu sugulasõ tundsõ huvvi, määndse naabri näil üle aia kah omma.

    «Nigu tuikõsõ!» kitt’ majaprovva. «Kõrd lindas ummi asjuga vällä üts, kõrd tõnõ!»

    «Tuikõsõ nä joht ei olõ,» krundsut’ majaherr kulmu. «Ku lindasõ, sis om kavvõlõ kuulda, nigu kraaksja varõsõ.»


     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!