Nummõr' 204
Mahlakuu 20. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Tulõ savvusanna-tsõõriklaud
  •  
  • Mustlasõ petvä kergeuskligõ käest rauda ja akusit vällä
  • Märgotus
     
  • Mölleri Taivo: valvsimi Eesti piiri katõkõistõ!
  •  
  • Vanarahvas märgotas
  • Elo
     
  • Tal’na võro selts 20
  •  
  • Tsõõrigu sugupuu pernaanõ
  •  
  • Laul om Kasaritsa mäki pääl linnanu 140 aastat
  • Juhtkiri
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kiri Kaasanist
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Keväjä-tarkusõ
     
    Kõgõ edimäne keväjä ettekuulutaja om varõs. Hariligult nakkas varõs kraaksma radokuun, tä and teedä, et sula om tulõman.

    Varõsõ perrä saa terve talvõ külmä ja lämmind ette kuuluta. Ku varõs ist puuladvan, lätt ilm külmäs. Ku varõs om puuossõ seen, sõs lätt ilm lämmäs.

    Ku harak kätsätäs, sõs tulõva külälise, kiri vai sõnnomi koskilt. Nii om harak ettekuulutaja.

    Joba keväjä edimäidsi märke kõrral piät väega valvsa olõma, et ei lasõ tsirgõl hinnast är pettä.

    Ku lasõt är pettä, olõt terve aasta petet. Et keväjädse tsirgu sinno är es petnü, piät inne tarõst vällä astmist kütsejüvvä võtma (tsirgupete).

    Edimäne tsirk om teder. Teder nakkas laulma sõs, ku mäekundi viil pall’a olõ-i.

    Teder laul hummuku varra päävänõsõngu aigu. Ku lasõt hindä är pettä, sis kõtutuulõ vaivasõ sinnu terve aasta.

    Om viil tõisi tsirkõ nigu hütt ja kägu. Hütüga om sääne lugu, et ku är piäs petmä, sõs tulõ suur rüüs (köhä).

    Käoga om pall’o tähendüisi. Ku edimäst kõrda käku kuulõt, piät karmanin peenikeist rahha olõma, sõs om terve aasta rahha.

    Kõgõ parõmb käo kuulmisõ aig om hummuk: hoolõkägu. Süümaigu (umbõs kell 11) om surmakägu. Lõunanõ kägu tähendäs leinä. Õdagunõ kägu om õnnõkägu.

    Kägu piät kuukma pall’o kõrdu – tuu perrä üteldi aastit ette. Ku kuugahtas üte kõrra, sõs om halv tähendüs. Käo tulõgi perrä saa suvvõ ette arvada. Ku kägu tulõ vitsa, saa villä. Ku urba, sõs saa ohtu (suvõl tulõ torm, mis vilä maaha pand ja saak häös).

    Musträstit (kuldnokk) piät kõrraga pall’o nägemä. Ku näet ütte, sõs olõt ütsindä, ku näet mitund, om sõpru pall’o. Ütsigu piät nägemä paarinarvu tsirkõ: sis löüdvä tuu aasta seen tõõsõpoolõ.

    Sisask’ tulõ kõgõ viimätsen. Tedä ei õnnistu nätä, tedä kuulõmi. Sisask’ tulõ toomõ häitsemise aigu ja laul toomõvõsun.

    Edimädse libliga nägemisel oll’ uma tähendüs. Üleni kõllanõ liblik oll’ kõgõ parõmb. Kirriv oll’ halvõmb ja must väega halv.

    Elun omgi kõgõ hääd veidemb ku halva. Nii om kõllatsit liblikit veidemb ja kirivit rohkõmb.


    Kirja pandsõ Orgla Lea Rõugõ vallast

     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!