Nummõr' 204
Mahlakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Tulõ savvusanna-tsõõriklaud
  •  
  • Mustlasõ petvä kergeuskligõ käest rauda ja akusit vällä
  • Märgotus
     
  • Mölleri Taivo: valvsimi Eesti piiri katõkõistõ!
  •  
  • Vanarahvas märgotas
  • Elo
     
  • Tal’na võro selts 20
  •  
  • Tsõõrigu sugupuu pernaanõ
  •  
  • Laul om Kasaritsa mäki pääl linnanu 140 aastat
  • Juhtkiri
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kiri Kaasanist
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Kaitsõliidu Põlva mallõv – 20
     
    Mölleri Taivo: valvsimi Eesti piiri katõkõistõ!
     
      
     
    Mölleri Taivo om üts Kaitsõliidu Põlva malõva luuja 
      
    Minevä kuu 22. pääväl sai 20 aastakka Kaitsõliidu Põlva malõva vahtsõstluumisõst. Malõva üts päämine luuja ja edimäne juht, reservleitnant Mölleri Taivo (63) kõnõlõs tuust, kuis asi umal aol käve.

    Kuis tuu Põlva malõva luuminõ pääle naas’?

    Olli 1990. aastal Põlva maakunna regionaalsõ majanduspiiri juhtmiskeskusõ ülemb ja mul oll’ piiri pääle miihi vaia. Piiri pääle tuudi miihi Tal’nast massinidõga katõs nädälis.

    Mõttin oll’ joba ka järepidevüse vahtsõstluuminõ: edimädse Eesti aigu oll’ kah jo Kaitsõliit, mitte Kodokaitsõ. Nii andsõgi iks uma süäme Kaitsõliidulõ. Kuigi tuudaigu oll’ Kaitsõliit «halv lats»: pall’o esinakanu «kaitsõliitlasõ» käve Vinne väki tsuskman ja ku olõs näil ka püssä olnu, võinu asi kehvä lõpu saia.

    Nii teimiki Põlva maakunna valitsusõ saalin suurõ kuunolõmisõ, kon panti ammõtihe kuus miist. Seoga loeti Põlva mallõv vahtsõst luudus.


    Kas tuul aol lubati sis joba Kaitsõliitu piiri valvma?

    Mi üte Ida-Virumaa mehega, kiä Põlva lähküle saadõti, ollimi edimädse Kaitsõliidu-piirivalvja. Ku piirivalvõl oll’ pääliinan nõvvopidämine, sis iks küsüti egä kõrd nal’aga poolõs, et noh, mis ti, kaitsõliitlasõ, tuus as’ast arvati? Muial puul valvsi piiri jo kodokaitsja.

    Meid oll’ sis jah õnnõ kats, a hillätassa naksi mi kandin iks põhilidsõ piirivalvja olõma Kaitsõliidu mehe.


    Kost Põlva malõva jaos rahha saiti?

    Ütel edimädsel üle-Eestilidsel kuunolõkil oll’ hirmsa tülü, et kiä iks Kaitsõliitu tugõ ja kost varustust saia. Alostusõ aol oll’ meil iks suurõmb osa uma karmani päält. Vabariigi puult tukõ olõ õs ja liikmõmassu kah es olõ. Ku ma sai Põlva maakunna riigikaitsõülembäs, sis ma andsõ Sundja Urmasõlõ rahha, et tä saasi Kaitsõliidulõ kümme paari saapit osta.

    Kiä sai, tuu otsõ hindäle esi varustusõ. Relvi ja vormõ koskilt saia olõ-õs. A meil piiri pääl käve sis vahel Pihkva dessantväelasõ ummi laiguliidsi ja Afganistaani vormõ möömän. Näide käest sai sis hindäle vormi hanki. A püssega oll’ nii, et kinkal oll’ koton jahipüss, tollõlõ tuu ka jäeti.


    Midä rahvas Kaitsõliidu vahtsõstluumisõst arvas’?

    Põlva liinan tull’ rahvas esi kokko ja kirot’ avalduisi. Kas sis nail suuril kuunolõkil, mis mi kõrraldimi vai tulliva esi staabi mano. Pall’o mehe saiva nii piiri pääl tüüd jo.

    A maakunnan oll’ lugu tõnõ. Pruuvsõmi mitmõl puul rühmi tetä. Mõnõl puul läts’ tuu õnnõs, a Mikitämäel ja Oravil es taha kiäki hinnäst Kaitsõliiduga köütä. Eks iks peläti tuud, et ei tiiä, mis tulõma nakkas.


    Mändse olliva Põlva malõva edimädse välläastmisõ?

    Põlva laulupido valvminõ suvõl. Rongikäügi lõpun kõndsõ viis inemist, Kaitsõliidu sideme käe pääl. Ja kokkosaaminõ Võro maakunna kaitsõliitlaisiga Kanepi lähkün mõtsan. Nimä pei positsioonisõta ja mi ründsimi. Kaardi perrä lätsimi, näimi, et puu takan omma Võro mehe.

    Ma vaodi raketipüstoli triklit, kässe rivi kõrda säädi. Hurra-hurra! hõiksimi kah. Kokkovõttõn saimi kõik «surma»: näil oll’ iks kõva varitsus ja mi juusksõmi sinnä sisse.


    Kas oll’ ka vahel hirm uma elo peräst?

    Oll’ iks. Koidula piiripunktin saiva kaitsõliitlasõ ja punaväeläse kokko. A saman saimi Vinne armee Petseri polgu ülembäga häste läbi. Vinläse tiidsevä, et varsti tulõ nigunii seo asi üle anda ja paksõva ummi asjo ja tehnikat joba.

    Näide puult tull’ ka pakminõ, et võtku mi uma mehe kokko ja tulku näide mano püssä laskma. Viil ütel seo ülemb, et ku piässi madinas minemä, sis tä ütles mullõ ette. Nii olõs saanu uma mehe innemb piiripunktist kipõlt är viiä, ku nä miini mi puulõ saatva.

    1991. aasta põimukuun oll’ külh tõnõ asi. Vinne väe tsiirotiva piiri man, mi hoitsõmi näil silmä pääl ja andsõmi Tal’nalõ teedä, mis juhtuma nakkas. Õnnõs midägi hullu es juhtu, selle et meil es olõ relvi. Ku olõs olnu, sis mõni läbemäldä olõs nakanu viil laskma kah.


    Kuis teist ülepää sääne militaarnõ miis sai?

    Sis sai, ku olli Põlva maakunna tsiviilkaitsõ staabiülemb, inne olli Räpinä aianduskoolin spordioppaja.


    Midä parhilla tiiti? Kas olõti iks kaitsõliitlanõ?

    Olõ iks, a mõnõ aasta olõ puhanu pätte valvmisõ tüüst Tarto vangimajan: tervüs om jukõrdanu. Nüüt tii ma ka tsipakõsõ tõisi asjo – «Kuperjanovi kuradiid». Tuu om Vabahussõa aigu olnu samanimelidse seldsi õigusjärgläne. Nuu «kuradi» olli Vabahussõan Kupõrjanovi partisanipataljoni sõamehe, kes tulli väega äkki punaväelaisi puhkamisõ- vai pidokotussidõ pääle, teivä uma «häötämise-tüü» kipõlt är ja kattõ sis minemä. Parhilla tüütämigi üten seo seltsiga märke ja sümboolikat vällä. Seltsin omma Kupõrjanovi suguladsõ ja aoluu-huvilidsõ.

    KüssePeedosaarõ Kaisa

     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!