Nummõr' 204
Mahlakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Tulõ savvusanna-tsõõriklaud
  •  
  • Mustlasõ petvä kergeuskligõ käest rauda ja akusit vällä
  • Märgotus
     
  • Mölleri Taivo: valvsimi Eesti piiri katõkõistõ!
  •  
  • Vanarahvas märgotas
  • Elo
     
  • Tal’na võro selts 20
  •  
  • Tsõõrigu sugupuu pernaanõ
  •  
  • Laul om Kasaritsa mäki pääl linnanu 140 aastat
  • Juhtkiri
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kiri Kaasanist
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Tal’na võro selts 20
     
    Mae Linnu
      
     
    Tal’na võrokõisi käsitüütsõõri juht Pruudeni Valvõ pand seldsi vahtsõlõ esinaasõlõ Nopri Tealõ kaala vildist avvomärgi 
      
    10. mahlakuu pääväl tulliva kokko võrokõsõ, kiä eläse Tal’nan. Ilm oll’ esiki pääliinan illos (muido om iks Võromaal päiv korgõmbal ja tsirgu laulva parõmbit laulõ) ja vast tuuperäst oll’gi inemiisi kuun alla 100.

    Vahtsõnõ esinaanõ Nopri Tea kõnõl’ seldsi aoluust ja tegemiisist. Seltsil om näputüütsõõr, koh naasõ tegevä kindit, pitse ja muud ilosat käsitüüd. Näütüsele oll’ vällä pant esiki vildit pilt saina pääle pandmisõs.

    Tal’na võrokõisi lauluandsambli «Liiso» laulsõ mi keelen laulõ, midä olõmi harinu eesti keelen kuuldma, nigu «Ma tahaksin kodus olla…».

    No sis om seldsi peris nõna pistüajamisõ kotus:näütemängutsõõr «Hüdsi». Om mängit Võromaal, Harjumaal ja muial mail, nüüt oll’ lugõminõ vanast elost Võromaal.

    Tsõõri saava inemise kokko tulla ja umma kiilt kõnõlda. Inemiisi om meil mitund sorti: tüümiihi, oppajit, ammõtnikkõ, insinüüre, tohtrit, esiki uma ministrikese omma olõman.

    Suurõmb osa omgi Tal’nahe kuuli tulnu ja sis siiä elämä jäänü. Ja vanas olõmi kah jäänü!

    Peris nuuri om paar tükkü. Piäs iks viil üte tsõõri tegemä ja nakkama võrokeelist kuuli pidämä!

    Näputüünaasõ olliva tennü kõigilõ tegijile vildist medäli ilosidõ kirjuga kaala.

    No ja sis oll’ viil küläliisi tulnu hääd õnnõ suuvma. Contra lugi umma luulõtust ja laulsõ vahtsõ laulu. Timäga oll’ üten Kõivupuu Marju, kiä tõi Võromaalt moosiga tervüisi. Tuud piät õkva eräle tennämä, et maainemise liinainemiisi iks vanna muudu meelen pidävä.

    Esi tiiä, et ülikooli aigu nuu Tal’na tütrigu seivä katõ suupoolõga mi imä suidsulihha. Sis ma joht es saa arvo, kuis tuu rasvanõ liha võisõ kellelegi miildüdä, a nüüt ei olõ inämb säänest koskiltki saia.

    Järvamaa võrokõsõ tulli küllä, mulgi, saarlasõ no ja muidogi naabri – seto.

    Istsõ sääl ja mõtli, kiä om tuu õigõ võrokõnõ? No ma esi olõ kimmäle, tuu ei tähendä midägi, et suurõmba jao elost olõ Tal’nan elänü. Mu lats om vere poolõst poolõs võrokõnõ, hinge poolõst täüsvõrokõnõ. Pidä mi kanti kõgõ ilosambas ja kõnõlõs kiilt kah.

    Kuis noidõ lastõlatsiga om? Veeränd jääs verest alalõ. Märgotimi tütrega, kas, kuis ja kuna pidänü võro kiilt nakkama oppama. Iks vist pidänü!


     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!