| | | Juhtkiri: Julgu olla esieräline! | | | Mille om nii, et 12 tublit käsitüütegijät omma tulnu kokko opma, tahtva kõgõst hingest käsitüü tegemisega leibä tiini, näpu omma nopõ ja as’a ilosa, a peräkõrd saa käsitüü-ettevõtja õnnõ ütest vai katõst?
Sammamuudu pand imehtämä tuu, midä müvväs käsitüüpuutõn: kinda, villadsõ suka, pitsilidse linigu, närdsovaiba, lapiteki, pehme eläjäkese, võiulapadsi, mõni kott, müts ja omgi piaaigu kõik. Ku tahat määnestki esierälist käsitüü-asja saia, sis piät tuud tikutulõga takan otsma vai tutvat käsitüümõistjat pallõma, et tä tuu valmis tennü. Ja sis aetas kah sakõst vasta, et oi, võõras asi, vast ei mõista tuud tetäki!
Külälise tahtnu kah meilt Võromaalt midägi esierälist üten võtta, a lövvä-i sakõst midägi. Iks naasama kinda-suka, miä egäl puul muialgi. Kon omma suvõniir-lõõdsa, Haanimehe-piibu, Võromaa rahvarõivin pupikõsõ?
Käsitüükunstnik Pajupuu Kadi, kiä Võrol tüüldä inemiisi käsitüü-ettevõtjas oppas, hoiatas jo kah, et ärke tekke noidsammu asjo, midä pensionääri aoviidüsses tegevä ja pia ilma rahalda käest är andva.
Ku käsitüütegijä tuust kinda-võiulapadsi-linigu nõiatsõõrist vällä murd ja mändsegi esierälidse as’a vällä märgotas, sis tä kaes ja imehtäs, et jõvva-i niipall’o tetä, ku timä asjo tahetas. Hää näüde om tuusama Parijõgi Ahti, kiä tege puust naisi käsitüüriistu. Äri häitses ja miis om rahul.
Tõsõki ilma tüüldä inemise võinu tsipakõsõ esi märki, midä nä tetä mõistnu ja kävvü kasvai Eesti rahva muusõumin kaeman, määnest käsitüüd om vanast tettü. Julgõt päälenakkamist!
Harju Ülle,
päätoimõndaja
| | | | | | |
|
Pääleht