Nummõr' 203
Mahlakuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kümnes võrokiilne näütemängopäiv Puigal
  • Uudissõ
     
  • Palkõ vaihtamisõ oppus Räpinäl
  •  
  • Võrokiilne ilmateedüs ETVn
  • Märgotus
     
  • Viimse Kullar: filmi nii Võrumaa ku üleilmalist küläellu
  •  
  • Anda om õks õndsamb
  • Elo
     
  • Vana kolhoosiesimehe kevväi
  •  
  • Kar’alaskmispäiv Urvastõ muudu
  • Juhtkiri: Uma ja hää näütemängopäiv
    Tähtpäiv
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Võromaa inemiisi mälehtüse savvusannast: kuis sääl käüti, midä kõnõldi, midä pääle mõskmisõ viil tetti ja miä viil sannast meelen om.
     
     
    Liha sautaminõ sausannan
     
    Kõnõlõ, kuis mu kodukandin liha sautaminõ käve.

    Kõgepäält alustõdi tsia tapmisõst. Tsiga tull’ tappa noorõ kuu seen: sõs pidi liha panni pääl manu kasuma. Vana kuu aigu pidi liha panni pääl kahanõma.

    Ku oll’ üle talvõ peet immis, pidi kaema, et kulti ei otsi. Kulti otsva tsia lihalõ tull’ sõs pahrumaik manu. Pahru ots tsiga umbõs nädälipäävä. Seoilmaaigu ei peetägi üle talvõ immisit. Ei taheta ei pekki ega rasva. Keväjä võetas põrss ja sügüse tapõtas.

    Pääle tsia tapmist tetti liha tükes ja jäteti jahtuma. Tõsõl pääväl laoti tõrdõ. Pääle valõti suulvesi. Suulvesi pidi nii kimmäs olõma, et kanamuna põhja ei lää. Ku lihalõ oll’ suulvesi pääle valõt, panti liha pääle lavvakõsõ ja kivi raskusõs. Liha pidi suulduma vähämbält kuus nädälit. Vahepääl pidi suulvett vahetama umbõs katõ-kolmõ nädäli takast.

    Ku liha oll’ uma ao suuldunu, tull’ suidsutaminõ ette võtta. Liha suidsutõdi vana kuuga, sõs es lää seo nii ruttu hallitama.

    Kõgõpäält ummõldi liha linadsõ rõiva vai marle sisse. Rõiva sisse pidi pandma tuuperäst, et liha ja kammar ei lääsi hüdsimustas – kiä tuud süü?

    Liha suidsutamisõ aos võeti sannast lava vällä. Sanna tuudi sisse orrõ, mille pääle panti liha.

    Sannakeresse kotsilõ lihha es panda, muidu tsilgus sinnä rasva. Kindsu panti keressele lähkümbäle ja ohõmba tükü kavvõmbalõ. Rasva korjamisõs panti põrmandu pääle panni.

    Suidsuliha rasvaga küdseti kardokit ja esiki pannkuukõ. Kardoka viil kõlbsiva kuigi, a pannkoogi olli mõru ja halva. Mõnõn perren keedeti suidsurasv seebis, söödeti põrssilõ vai panti veitsiviisi pudru sisse.

    Inne liha sautamist küteti sann kuumas kuivi puiõga, võisõ olla ka lehtpuu. Pääle kütmist panti liha üles. Ku panõt liha kütmäldä sanna, nakkas liha hapnõma. Suidsutamisõ aol kütetäs sanna tuuridõ leppiga. Lepäl om vallus tuli. Meil om hää, lepp kasus. Põh’a-Eestin om leppä veidü kalkkividse maa peräst.

    Liha suidsutõdi kats päivä ja üts üü. Tõsõl pääväl võisõ joba lappõtükü är võtta. Suurõmbit tükke suidsutõdi viil. Keressele visati vett, et auru saia: niimuudu sai kammar kah pehmekene.

    Pääle liha maahavõtmist tuudi sannapõrmandu pääle olõ ja võisõ hinnäst mõskma minnä.

    Saina hõõhksi kuuma ja hõngsi suidsuliha perrä. Mis tuust, et saina olli hüdsimusta. Kah’u, et säänest sannamõnnu sai tunda üts kõrd aastan.

    Lihasuidsutamisõ üüse es julõda maada. Visati kõigi rõividõga tarõ man pikäle. Peläti sanna palama minekit.


    Orgla Lea (73)Rõugõ vallast

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!