Nummõr' 203
Mahlakuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kümnes võrokiilne näütemängopäiv Puigal
  • Uudissõ
     
  • Palkõ vaihtamisõ oppus Räpinäl
  •  
  • Võrokiilne ilmateedüs ETVn
  • Märgotus
     
  • Viimse Kullar: filmi nii Võrumaa ku üleilmalist küläellu
  •  
  • Anda om õks õndsamb
  • Elo
     
  • Vana kolhoosiesimehe kevväi
  •  
  • Kar’alaskmispäiv Urvastõ muudu
  • Juhtkiri: Uma ja hää näütemängopäiv
    Tähtpäiv
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Hallõ keväjäjutt
      
     
    Ruitlasõ Olavi, päähaluga kirotaja 
      
    Põhilinõ, midä poliitigu ja ärimehe aolehin vai televiisorin inemiisile teedä andva, om tuu, et elo om umbõlõ kipõ.

    Et meil om kõik aig vaia nõsta SKPd, miä om sisemajandusõ koguprodukt. Et mi piämi nõstma tüüviläküst, tegüsüst, konkurentsivõimõt, administratiivsõt sutmist, elektri, teenüsside hindu...

    Mi piämi kõik aig nõstma määndsitki näütäjit ja määndsitele nõudmiisilõ vastama, selle et Euroopan om egäl puul niimuudu ja meil järeligult piät kah.

    Ku meil mass bendsin pia 18 kruuni, ei olõ as’apulkõ arvatõn hind viil hull. Kannahtas nõstmist, selle et põh’amaiõn mass bendsin mõnõl puul esiki 22 kruuni ja inämbki.

    Ku pall’o 22kroonist bendsiini ostja põh’amaalanõ palka vai pensionni saa, tuust ei tii mi otsustaja mitte kunagi juttu.

    Pensioniikä tahetas kah nõsta, selle et Euroopan om niimuudu. Tuu jutu man taheta-i väega mi miihi keskmäst eloikä – 65,8 aastat – sukugi maini.

    Ei kõla häste, et suurõmb jago mi miihi piässi saama tuu perrä 0,8 aastat pinsist häädmiilt tunda. Inne ku Liiva-Annus pensionilepingu lõpõtas. Samal aol, ku inämbüisin Õdagu-Euroopa riiken küünüs miihi keskmäne eloigä 75 aastani. Tuu lupa näil 65 aastadsõlt pinsi pääle minnen sääl kümme aastat rahuligult vissi laskõ. Ja mitte säändse sendipinsi iist, midä mi 0,8 mehele andas!

    Suur jago küttehinnast tanklan, midä ostja timä liitri iist mass, omma massu. Bendsini hind nõsõs vai satas, ku nahvta hind maailmaturu pääl üles vai alla lätt, a riigi puult pääle pantu massu ei sata ilmangi. Vastapiten, nõsõsõ. Rohilidsõ pakiva minevä aasta vällä, et ütsindä aktsiis võinu olla kümme kruuni kütusõliitri kotsilõ. A inne ku säänest massu võtta, võinu põh’amaiõ iinkujol tetä niimuudu, et koskilt kedägi är tapmalda tuud ka võtta olnu.

    Kilekotimassust või arvo saia. Ei olõki naid plastkottõ nii pall’o vaia, võtat rõivast koti ja pidävä vango parõmbalõ. A tuu mullõ ei miildü, et latsõmähkmide ja naisi hügieensidemide käübemass nõstõti 9 protsõndi päält 20 pääle. Riigikassalõ tuu massunõsõminõ mano 30 miljonni kruuni aastan. A mu meelest näütäs seo, et ku vaia rahha saia, ei häbendä riik näppu latsõsita sisse panda vai kätt võõralõ naistõrahvalõ õkva püksi tsusada!
     
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!