Nummõr' 203
Mahlakuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kümnes võrokiilne näütemängopäiv Puigal
  • Uudissõ
     
  • Palkõ vaihtamisõ oppus Räpinäl
  •  
  • Võrokiilne ilmateedüs ETVn
  • Märgotus
     
  • Viimse Kullar: filmi nii Võrumaa ku üleilmalist küläellu
  •  
  • Anda om õks õndsamb
  • Elo
     
  • Vana kolhoosiesimehe kevväi
  •  
  • Kar’alaskmispäiv Urvastõ muudu
  • Juhtkiri: Uma ja hää näütemängopäiv
    Tähtpäiv
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Viimse Kullar: filmi nii Võrumaa ku üleilmalist küläellu
     
      
     
    Viimse Kullar löüd Võromaa ja Aafriga küläelost ütitsit asjo. 
      
    Tsoorust peri filmimiis Viimse Kullar (30) käve minevä kuu lõpupoolõ uman kodokülän ja ka Osolan hindä filme näütämän. 2003. aastagal sai Kullari film «Quo vadis?» (võro keelen «Kohe läät?», liinibussin filmit jehoovatunnistaja ja joodigu vaiõlusõst) Eesti ja Põh’amaiõ kõgõ parõmbas amatöörfilmis. Tuust pääle saigi timäst režissöör. Viimse Kullari perämäne film «Süütu» om filmit Aafrikan Uganda pagõjidõlaagrin ja kõnõlõs tuust, kuis tuu maa mässäjä latsi soldanis sundva.

    Mille perrä kaet, millest filmi tetä?

    Tuu ei olõ nii, et taha õnnõ filmi kongi kavvõl Aafrikan ja Aasian. Püvvä küläellu mitmõn plaanin kaia: ütel puul om sõs kotusõpääline külä ja tõsõl puul globaalnõ külä. Päält Aafrika-filme olõ näütüses ETV jaos terve «Olõ-õi» telesar’a üles võtnu.

    Tii iks tuud, mis om süämele lähkümb. Üts film oll’ spordimiihist – ma olõ esi kah spordikooli lõpõtanu.

    Üts film tulõ – tuu võtt viil vähämbält aasta aigu – ütest naasõst, kes pühk korsnit. Inemine, kes piät maja iist huult kandma, piät ka uma hinge iist huult kandma. Ma püvvä filmin noid asju kokko köütä. Tuu asi om ka mu hindä jaos väega tähtsä.


    Kuis iks spordipoisist filmimiis sai?

    Ma olõ-i ainukõnõ! Vainokivi Manfred tekk’ kah TSIKin katõvõistlust. A näütüses mu klassiveli Matjusõ Joosõp kaes mõtsan, midä põdra tegevä!

    Midä tähendäs su jaos kodokant Tsooru?

    Kodutii om jo iks kõgõ armsamb. Olli peris kavva peris kavvõn är. Ku mu vanaimä joba är kuuli, sis tundsõ, ku armsa kodukant mullõ tegeligult om. Veidükese ilda muiduki joba om: pall’u juttõ jäi vanaimäga kõnõlõmada.

    A peris egä suvi käü kodukandin, mitte õnnõ kotun, a tervel vanal Võrumaal. Põlva ja Valga kandin kah. Mul om tsikli Jawa ja sis ma iks põrista kavvõmbit otsõ tuuga. Ku lühkümbä otsa omma – Sännäle Sommeri Laurilõ küllä näütüses – sõs ma sõku ratast. Vahi ristipuid ja muud vana Võrumaa kotsilõ. Käü Kaika suvõülikuulõn.


    Miä om vanalt Võromaalt hingele kõgõ lähkümb?

    Õks vast inemise esi. Lõuna-Eesti inemise omma iks esimuudu. Mitte sändse nigu pääliinan.

    Ma olõ poolõ elust pääliinan elänü. Tsirgutanu siiä-sinnä, a iks om võõras tuu elu. Eks tuu om nätä, kohe ma uma tagaotsa pikembäs aos maaha panõ.


    A tuud olõ-i märgotanu, et võissi Võromaal ellä?

    Peris ummapääd taha-i tuud asja otsusta. Perrega kuun või tuud asja külh kaia.

    Om mõttit, kuis nuuri inemiisi Võromaalõ tagasi saia? Mille pääle sa esi tulnu?

    Rassõ küsümüs... Ma kae umma immä-essä: nuu inemise, kes Võrumaal püsüse, piässi olõma pikä meelega. Ma mäletä väega häste, ku mul tuu puberteet pääle tull’ ja ma Võrulõ sporti tegemä käve, sis ma käve vanõmbilõ pääle, et tulkõ är, om jo nätä, et inemise kõik liina är läävä. Ja ku ma pääliina lätsi, sis ai näile kah tuud pääle.

    A vanõmba ütli, et näil om Tsoorun elu hää ja liinaelu om väega närviline. Nüüt sõs, inämb ku kümme aastat ildamba, olõ ma tenolik, et nä sääl ommava, kotun püsüse. Et ma saa sinnä minnä ja tikripuhmast tikrit süvvä.


    Ku kaia Aafrika ja Võromaa elo pääle, midä ütist om?

    Ku vahepääl om Tallin vai Õdagu-Euroopa, sis om ütine tuu, et inemise omma rõõmsa. Ei hädäldä egä vingu. Ku ma püüdse Aafrikan ollõn midägi rassõmbat küssü, sis küsti vasta, et mis mul hädä om, taha kurja kaala tuvva? Aafrikan om tuu mõtlõminõ, et sõs ku midägi olõ-i juhtunu, olõ-i mõtõt murõhta. Ja ku joba midägi juhtunu om, sis olõ-i takkaperrä kah mõtõt midägi murõhta. Nii nä sääl eläse.

    Küsse Harju Ülle

     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!