Nummõr' 203
Mahlakuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kümnes võrokiilne näütemängopäiv Puigal
  • Uudissõ
     
  • Palkõ vaihtamisõ oppus Räpinäl
  •  
  • Võrokiilne ilmateedüs ETVn
  • Märgotus
     
  • Viimse Kullar: filmi nii Võrumaa ku üleilmalist küläellu
  •  
  • Anda om õks õndsamb
  • Elo
     
  • Vana kolhoosiesimehe kevväi
  •  
  • Kar’alaskmispäiv Urvastõ muudu
  • Juhtkiri: Uma ja hää näütemängopäiv
    Tähtpäiv
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Vana kolhoosiesimehe kevväi
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Truija Harald. 
      
    Kunaginõ Põlva rajooni Kalevi kolhoosi esimiis Truija Harald (85) pand kõrvaklapi päähä (kuuldmisõga om täl hädä) ja kaes, midä telekan ilmaelost kõnõldas. «Poliitigu iks väega tsinglõsõ, võissi lepligumba olla,» arvas Harald ja naaratas päävälist naaratust. Keväjäne päiv naaratas aknõst vasta.

    Umal aol võtt’ Haraldi naaratus naisil iks jala nõrgas. Ja ku ilostõ tä viil mõistsõ kõnnit pitä, mäletäse Põlgastõ naasõ. Õnnõ tsipa pikä saiva nuu kõnnõ, kullõminõ väsüt’ peräkõrd iks peris är. A muido oll’ Harald tipp-topp esimiis: kolhoosirahvas iks peläs’ ja avvust’ tedä. Oll’ olnu inemisemuudu, a ku vaia, sis iks mürist’ är kah. «No mis kõva käega – ma olli iks demokraat!» kommõntiir Harald esi.

    Põlgastõ kultuurimaja juhataja Puru Asta kitt, et viil paar aastakka tagasi sai tä rahvalõ näüdädä kolhoosist tettüt filmi, mille esimiis Truija telse. Ja vabariikligu fotovõistlusõ preemiä pand’ Kalevi kolhoos kah vällä, tuu anti pidolidsõlt Laurioron üle. Viil mõistsõ Truija Harald mõosalõ küläliisi vasta võtta: kaarhall lüüdi puhtas ja pido sisse.

    A kuis ütest Vahtsõliina valla Loosi külä Tissi talo perrepojast iks kolhoosiesimiis sai? Ku Haraldi hindä pikk seletüs kokko võtta, sis tä panti. Oll’ esimiist vaia ja Harald õkvalt passõ sändse ammõdi pääle.

    Põllutüü oll’ tälle läbi-lahki tutva joba edimädse Eesti vabariigi aost, esätalost. Säksa-aigu opsõ Harald Väimälän noorõmbagronoomis – nikani ku säkslasõ kooli kinni panni.
    Agronuum sai täst joba Vinne aigu, Tarto ülikoolin.

    Mooste sovhoosi saadõt agronuum panti pia direktris. 1954. aastal kässe sovhoosõ ministri Haraldi Mulgimaa Kõrgemäe sovhoosi juhtma. «A tuu es miildü mullõ sukugi!» om Harald seoniaoni tsipakõnõ torssunu. «Sovhoos oll’ talodõst kokko klopsit, ala suur ja maa kehv.

    Inemiisil olõ-s tüülusti. Ja sis tull’ sis tuu maisi suurkülbmine! Ruutpesitsi. 17, sis 51 ja peräkõrd 120 hektärri! Mis tuust õks sai – kari sei suurõmba osa är. Kardokat pandsõmi kah ruutpesitsi, a kardokapandmisõ massina keti tross üte paiga pääl joht es püsü ja oll’gi kõik tuu ruutpesitsi tsurgit!»

    Haraldil sai tuust jandalist väega viländ ja tä andsõ avaldusõ, et taht är minnä. Edesi sai, Vinne ao kotsilõ ei midägi väega esierälist: Harald läts’ uma koolivele kotussõ pääle Jänedäle koolioppajas ja koolivelest sai sovhoosidirektri.

    A oppaja palk oll’ niru, vanõmba elli kavvõl Võromaal ja Harald tahtsõ tagasi.

    Parajalõ kävegi Kanepi-lähküdsen Külvaja kolhoosin «mäss» vana esimehe vasta. Paiklik rahvas oll’ väega rahul, ku Harald vahtsõs esimehes sai. Aasta oll’ 1959. «Aig oll’ rassõ,» mäletäs Truija Harald. «Piimäkari oll’ 15 talo laudan ja nüsti käsilde. Talvõl koguti ijäd ja jahutõdi tuuga piimä. Hobõsidõga viidi meieride.»

    Truija Haraldist sai ehitäjä-esimiis: ehitedi lauda, kuivusõ, väetüsehoitja ja muu huunõ. Ku Külvaja kolhoos läts’ Kalevipojaga kokko, sis naas’ tä juhtma maakunna kõgõ suurõmbat, Kalevi kolhoosi. Tekk’ tuud 1986. aastaga keväjäni vällä.

    Tuu jutuga olõ-i Harald nõun, et kolhoosin õnnõ tsianahka veeti: «Iks tüüd taheti tetä ja eks mi massõmi hääd palka kah!» A Haraldil om seoniaoni meelen Põlgastõ osakunna brikatiir, kiä pruuvsõ timä tii pääle õga nipiga kivve veerütä: «Käve kontrolman, midä esimiis tege, Loosin uurman, mis miis ma olõ, äkki olõ peräkõrd säksa sõaväen olnu?»

    Haraldil oll’ ka üts esieräline huvi: tä mängse koolin näärivanna.

    Ku Truija Harald pinsi pääle jäi, löüdse tä aigu olla vallavolikogo liigõ, luvva Põlgastõ maaelo selts ja kirota paikligust elost krooniga-raamatit.

    Harald näütäs ka paksu Truija suguvõsa raamatut. Truija-nimeliidsi sugulaidsi tiid tä paarisaa ümbre. Kõigi näide esiesä tull’ 18. aastagasaa lõpun Tähtvere mõisast Vahtsõliina kihlkunda Tabina küllä. Säälkandin, Jõõveere talon sais ka võrokeelidse kiräga Truija suguvõsa-kivi.

    Parhilla om Haraldil iks umajago tervüse-häti. Tä kitt tohtrit, kiä täl põlvõ ja silmä kõrda teivä.

    Ja om ka põhjust: ku om illos keväjäne päiv, sis saa Harald võtta uma kats kepikeist ja tetä välän üte sada miitret pikä tsõõrikõsõ. Tulla sis jäl tarrõ ja kittä tütärd, kink man tä Rosmal eläs.

    «Mul om iks tütre puul hää olla ja pinsiga olõ kah rahul, ei nurisõ!» helises Haraldi helün keväjäne päiv.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!