Nummõr' 202
Urbõkuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kihlkunnapäiv Põlvan
  • Uudissõ
     
  • Kalapüüdmise võistlusõ omma moodun
  •  
  • Ristipuiõ raamat sai preemiä
  •  
  • Kihlkunna kõgõ pühämb paik?
  •  
  • Osola pensionääri teivä talvõl kelgurallit
  • Märgotus
     
  • Lugõjidõ mõttõ Umast Lehest
  • Elo
     
  • Saatuslik 1949. Kats saatust
  •  
  • Noorõ tüütegejä: õnnõ lotoga saa ull kah kõrraga rikkas!
  • Uma Pido
    Savvusannan
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
     
    «Naarami Tossu Tilda pajatuisi nii et silmist vesi juusk». «Poliitikist tulõ kavvõlõ hoita». «Ruitlasõ jutt om anõkdootõst parõmb».
     
    Lugõjidõ mõttõ Umast Lehest
     
    Uma Lehe toimõndus koëaú vällä mõttit lugõjidõ saadõtuisist vastussist küsümüisile, kuis Uma Leht miildüs ja midä võinu parõm- balõ tetä. Saadõti häid soovituisi ja rehkendämi kimmähe kõigiga. Suur aituma kõigilõ, kiä vastsi ja meile soovituisi jagi!
     
     
    Mullõ miildüs tuu, et ma saa siin Järvamaal ka tiidä, miä mu kodokandin Räpinän vai Vahtsõliina puul tetäs (sääl oll’ mu latsõpõlvõkodo). Kolm aastat tagasi tulli Räpinäst Järvamaalõ. Olõ Järva-Jaanin algklassioppaja ja koolin tahetas väega, et ma üritüisil uman keelen esinenü. Olõ laulnu laulu «Võromaa, Võromaa...», kõnõlnu nalju, mõistatuisi («Kon om tuu lump, kon kunna omma?»). Vahetunnõn küsü poiskõisi käest: «Miä sa parhilla tiit?» Jääse kullõma! Aoleht opaku ja tulõtagu toda kiilt mullõ miilde. Är nakkas meelest minemä: 70-80aastaidsiga telefoni tiil kõnõlõ õnnõ.

    Nurmetalo Katrin (46)Järva-Jaanist

     
    Mul om hää miil lukõ ehtsät võro kiilt, millest olõ-i viil kaonu ehtsüs, mahlakas huumor ja esimuudu välläütlemise muud. Huviga loe Tossu Tilda pajatuisi ja Ruitlasõ Olavi juttu. No mõni sõna om Ruitlasõl iks väega «värviline»!

    Ümariku Tiiu (68) Lasva vallast Pindist


    Mullõ miildüs Ruitlasõlõ mõttõh vasta vaiõlda, ku põhjust om. Timä ütlemise maailma asjo kottalõ piät kimmähe läbi lugõma.

    Kingu Estra (49) Ruusalt


    Kõgõ inämb miildüs lukõ perämädse leheküle lugusid, midä hää inemise kirotasõ. Miis om hädäh seo lehe lugõmisõga, ma loe tälle ette. Ku tedä parasjago tarõh ei olõ, sis loe ütsindä ja naara kõvastõ. Umah Leheh ei miildü Ruitlasõ ropõndaminõ. No viimätsel aol om kül ropõndamist vähämbäs jäänü. Elu-olu ja probleemega om tä häste kursih. Tuu miildüs!

    Telse Uma Lehe ka Tartomaalõ sõsaralõ. Mõistatuisi lahendami telefoni tiil sõsaraga, ku mi katõkõisi mehega toimõ ei tulõ. Sõsar lugõ umilõ latsõlatsilõ sedä lehte ette, sis nuu latsõ naardva nii et tarõ helisäs.

    Treieri Ellen (66) Lasva vallast Mäesaare küläst


    Mino sõsar Ellen kinkse mullõ sünnüpääväst Uma Lehe poolõ aasta telmise. Tä oll’ arvu saanu, et taa leht mullõ väega miildüs, ma iks kõgõ ku tima poolõ juhtu, võti lehe kätte ja uursõ hoolõga.

    Ma elä kül Tartumaal, a sündünu, kasunu ja koolih olõ käünü Vahtsõliina kihlkunnah Haan’kasõ küläh. Imäkiil om täämbädseni selge.

    Mu noorõpõlvõaignõ sõbranna Maia, kellega üteh Räpinä keskkoolih kävemi, eläs nüüt Põltsamaa kandih. Ja ku timä mu poolõ tulõ, sis loemi ja naarami üteh Tossu Tilda pajatuisi nii, et silmist vesi juusk. Nüüt taha ma esi Maialõ sünnüpääväst Uma Lehe kinki.

    Mul om sääne tüü, et tulõ ütsindä autoga sõita pikki maid. Eelmine nätäl tull’ mul mõtsa vahel sõitõh üts Tossu Tilda nali miilde. Ma ütsindä naarsõ nigu auto nagisi. Kõrvaltkaejalõ olõs jäänü tunnõ, et valmis ull’ om ruuli lastu.

    Lehe kaudu olõ kursih, et tulõmah om Uma Pido. Organiseeri nüüt umma punti, kellega pitto minnä.

    Savvusanna rubriigi iist tulõ kül teid presidendi preemiäga kittä. Taa om kül midägi nii unikaalsõt, mis ei tohe inemiisil meelest kaoda. Olku lehe tegemisel teil hääd minekit ja tulkõ vahtsit lugõjit mano!

    Parmu Maiu Kambjast


    Mullõ miildüse lehest Tossu Tilda pajatusõ, päätoimõndaja mõtõlusõ, intervjuu ja tõsõ huvitava jutu.

    Olkõ vapra ja pidäge vasta, kümne aasta peräst um meil jäl hää elu! Takust särk ei kärise, võru veri ei värise! Tulõ aig, ku maaelu Võrumaal jäl au sisse nõsõs (Prantsusmaal umma au seen nii suuratalu ku ka väiketalu, a Eestin umma väiketalu põlu all!)

    Ütesä kuud olõ joba tüül Lõuna-Prantsusmaal: Võrun es olõ tüüd. Viil mõni kuu sääl ja lää är maalõ vanaesä kodo, nakka talunigus. Unik rahha um mul joba talu hääs paika pantu.

    Miis (45) Võrolt


    Miildüse õks nall’ajutu, mis inemiisiga juhtunu om, selle et mukka juhtus kah kõgõ õks midägi ja tõõsõ saava jäl naarda.

    Perämädse (Viimne) Ene(48) Tsoorust


    Sisu poolõst om leht huvitav, a murdõkiilt lukõh tulõ lõpus iks kahmustus pääle, mis tuust, et kodonõ kiil om võro kiil. Tuuperäst võisi juttõl man olla kirän, mis kandi inemine kirotas.

    Mailaanõ Naima (59) Võro vallast


    Mul om huvitav vahtsit sõnno oppi. Kuna opsõ võro kiilt vanaimä käest latsõna, sis ma kõnõlõ kah nii, nigu tä kõnõl’, ku viil elli. Egä ma kõiki vahtsit sõnno vast umas ei võtaki, a kül aig näütäs.

    Musta Riivo (30) Tal’nast


    Loemi Umma Lehte suurõ mõnuga joba mitu aastat. Lemmiku omma Tossu Tilda ja Ruitlasõ Olavi, a egä ütski artikli lugõmalda jää-i.

    Aastit tagasi puttu ka vanõmbidõ man iks Uma Leht peijo, a lugõmisõst tulõ-õs sis midägi vällä: poolõ tähemärgi olli q ja ülakoma. Ka vanõmba, kes kõnõlõsõ maakiilt, es tunnista sis lehte umakiilses.

    Aituma teile, et kiilt saa nüüt lukõ ja artikli omma sisu poolõst huvitava!

    Jakobsoni Erko ja Liisi Põlva maakunnast


    Miildüs tuu, et Umma Lehte lukõh um sääne tunnõ, nigu olõssi viil lats, käüssi koolih üle Kasaritsa mäki. Pall’ogi tulõ tuust aost miilde, mis toda kallimbas saa, midä kavvõmbalõ jääs. Nall’a um iks egäh leheh ja naarda saa.

    Liivi Aasa Leevilt


    Leht miildüs veiga, a ku kaia Uma Lehe arhiivi Internetist, sis tuust saa-i arvo, mille om ütel kuul mitu nimme. Määndse ommava õigõ vai ommava õgah küläh esi nime? Mõni vanõmb ja targõmb inemine võissi ar seletä, kuis naa as’a ommava.

    Viktor Põlvast (Setomaalt peri)


    Umma Lehte om lihtsä ja hää lukõ. Loe Internetist. Sääl võissi ka kommõntiirmisõ kotus olla. Ja miildetulõtus võissi e-kiräga tulla, ku vahtsõnõ leht om lugõmisõs üleväl.

    Vet a võissi jo egäst inemisest kirota, a kõigiga ei jõvva jo juttu aia. A vanno inemiisiga tasus juttu tetä. Noil om mälestüisi ja nuu tahtva kõnõlda kah. Näütüses võissi kiäki är seletä, mille om Leevakul nii suur korsna? Ma ei tiiä.

    Piiri Elar (40) Paslepast


    Miildüs, et leht om küländ maalähküne. Kirota võissi lihtsist inemiisist, kel kiil viil ehtsä, kel om elokogõmust ja värvikit ütlemiisi. Iks parsilt tulõ võrokõsõ vaim!

    Ere (47) Põlvast


    Uma Leht võinu kirota ettevõtligõst inemiisist ja tuust, kuis mõnõn väikun külän eletäs.

    Linderi Kaja (52) Aakrest


    Võissi olla ka artiklit liinavalitsusõ köögipoolõst, selle et nurinat om pall’o.

    Tani Agu (69) Võrolt


    Võissi kor’ada egäst Lõuna-Eesti paigast uma keelega lugusit. Om sändsit nall’ugi, mis õnnõ kimmän murrakun kõgõ parõmbidõ vällä tulõva.

    Raudkatsi Ene Kuremaalt (Kruutusõlt peri)


    Taa väiku lehe loemi otsast otsani läbi. Kõgõ inne muiduki Ruitlasõ jutu (tuud loet vahel viil mitmõl õdakul – mõnusamb ku seo ilma ao anekdoodi!). Perämäne külg omgi hää tujo luumisõ külg.

    Miildüs tuu, et lehen ei olõ poliitikat ja kirutasõ as’aligu inemise. Ja viil tuu, et lastas õgal inemisel uma nuka murdõn pajata – kül om põnõviid väljendüisi õgan maanukan. Meil rohkõmb Võru lehti ei käü, selle peris oodat nuid tõõsõpäivi, ku seo lehekene ilmus.

    Kullasepä Aive (54)


    Säänest asja ei olõki, mis lehen ei miildü – ma loe kõkkõ ja kõik lehe otsast otsani läbi.

    Kattago Liivi (71) Jõhvist (Rõugõst peri)


    Ideaalin võinu leht egä nätäl ilmuda, ka ristsõnna es pidänü pall’os, a käü nii kah.

    Säinasti Asta ja Enno Perilt


    Uma Lehe küsümüisile vastamisõ iist saava avvohinna: 
      
    Kokkmaa Aivar, Musta Riivo, Linderi Kaja, Silla Mari (Uma Pido pilet), Nurmetalo Katrin, Kingu Estra (1. Uma Pido DVD), Ümariku Tiiu, Treieri Ellen («Mino Võromaa 20), Kaska Hilja, Kullasepä Aive («Tähekipõn ja kuumuro»), Kürsa Ere («Lõunahummogu lumm»), Kattago Liivi, Parmu Maimu (Võro-seto tähtraamat 2010»), Viimne Ene (Uma Lehe tellimus). Tõsõ saava vastussidõ saatmisõ vaiva iist raamatukõsõ «Elo ja mõistminõ vanal Võromaal inne ja parla». 
      
    Aituma abi iist kõigilõ! Ku kiäki viil taht Uma Lehe tegijile nõvvo anda, umma arvamist vällä üteldä vai vahtsidõ juttõ jaos teemasit vällä pakku, sis andku julgõhe teedä. Saa kirota kas info@umaleht.ee pääle vai Uma Leht, Tartu 48, 65609 Võro liin vai kõlista tel 78 22 221.

    Uma Lehe toimõndus

     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!