Nummõr' 216
Rehekuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tatrik uma maa päält
  • Uudissõ
     
  • Adamsoni-võistlusõ võitsõva võrokõsõ
  •  
  • Lindora laadust saa tähtraamatut
  •  
  • Võro keele nätäl
  •  
  • Parksepä kuul 135
  •  
  • Põlva ütisgümnaasium 60
  •  
  • Rõugõn kõnõldas kotussõnimmist
  • Märgotus
     
  • Smithsoni (Holtsi) Leila: mu süä om katõ kodomaa vaihõl!
  •  
  • Võrukõisi hoit elun kuraas
  • Elo
     
  • Ilvesse Aapo ja Tagla Asta elost, kodokotussõst ja kultuurist
  •  
  • Väiko kannõl helises värmildise helüga
  • Juhtkiri: Pleiäts peio!
    Suur jutuvõistlus!
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Tatrik uma maa päält
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Vana Võromaa kõgõ suurõmb tatrigukasvataja Lõivu Ain 
      
    Vinnemaalt tull’ tatrigu-paanika meile kah: mõnõ ao iist olli poodi tatrigust tühä. Tatrik (päämidselt Ukraina uma) jõudsõ puuti tagasi, a tuu iist küsütäs no poolõ kallimbat hinda, 40 krooni ümbre. A tatrik kasus jo meil kah: uursõ, midä vana Võromaa tatrigukasvataja tuuga tegevä.

    Poodist saa osta Zerna ökotalo tatrikku, kilo mass 50 krooni ümbre. Väikumba kasvataja möövä tatrikku käest-kätte 20–25 kroonidsõ kilohinnaga.

    «Ku väikut partiid puuti nakkat andma, sis ega nä kah pall’u rohkõmb massa taha-i,» ütel’ Harju Heino, kiä kasvatas mahhet tatrikku Rõugõ vallan Sadramõtsa külän Jakobi talon ja müü tuud Tarto liinan. Seo sügüse sai tä 1,5 ha päält kokko paar tonni tatrikku.

    Tõnõ sääne müüjä om Ojala Uuno, kiä kasvat’ Pärlijõõ külän Mäeotsa talon mahhet tatrikku 1,27 hektäri pääl ja sai saaki tonnijago.

    Mehe omma tutva ja käävä üten Kütiorgo vana veskimehe Zupsmanni Ale mano tatrigust suurmit tegemä.

    Veskin jahvatõdu tatrigusuurma omma Harju Heino jutu perrä õigõmba maiguga: tatrigul lõigatas kuur maaha, mitte ei kõrvõtõda kuuma viiga, nigu tüüstüisin.

    Mahhet kodomaist tatrikku ostva puhta ja inemise jaos kasuligu söögi hindaja.

    Et noid inemiisi om mugu inämb, sis või mahhe tatriguga Eestin ka suurõmbat ärri tetä.

    Õkvalt sääne mõtõ om pään vana Võromaa kõgõ suurõmbal tatrigukasvatajal Lõivu Ainil.

    Tuuperäst külvegi tä uman Esite talon Tsolgo küle all keväjä maaha 30,59 hektärri tatrikku.

    Saaki sai Lõiv kokko 42 tonni. Tatrik sais ilosahe aidan ja uut, nikani ku peremiis hindäle tatrigukuurmismassina saa osta.

    «Taha säänest massinat, miä jätt kruuba perrä,» selet’ Lõivu Ain. «Kae viil, kas osta massina Vinne- vai Saksamaalt, olõnõs tuust, kumma maa massin tege mi rahva meelest parõmba maiguga kruupa.»

    Lõivu Ain selet’, et parla om nätä, et tatrigukruup lätt parõmbahe müügis ku vähämbä suurma, vähämbält sääl pääliina puul.

    Mahhet tatrikukruupa saa kuurmakaupa (hulgi) müvvä 40kroonidsõ kilohinnaga ja saa arvada ka edespite – mahhe tatrigu hinda tatrigu-paanika tulõminõ-minemine suurt mõoda-i.

    Kõgõ ilosamba plaani perrä ost Lõivu Ain tatrigukuurmisõ massina joba seo talvõ joosul är ja keväjä lätt tatrigu-äri vallalõ.

    A suurõmb jago vana Võromaa tatrigukasvatajist kasvata-i tuud müügis. Näütüses Laheda valla Lahekülä Ridala talo peremiis Lõhmussõ Raimo kasvatas tatrikku kanno jaos. Ridala talo tatrigupõld oll’ timahava neli hektärri suur. Saaki sai peremiis nii kuvvõ tonni ümbre.

    Väikumb osa jääs siimnes, suurõmb lätt kannolõ – et ka talvõl munasora illos kõllanõ olõssi.

    Raimo arvas, et või-olla saanu turu pääl parla peris hääd tatrigu-ärri aia külh munnõ käü tä nigunii Võro turu pääl möömän), a iks vast ei taso jantmist.

    «Kana söövä nigunii tatrigu är, määnestki murõt tuust vallalõsaamisõga mul olõ-i,» ütel’ tä.


    Vana Võromaa suurõmba tatrigukasvataja 2010

    Esite talo – 30,59 ha
    Piho Aimar – 8,61 ha
    Zerna ökotalo – 6,96 ha


    Vanal Võromaal kasvatas tatrikku 31 tallo

    Tatrigunurmi oll’ timahava kokko 48,65 ha


    Läte: PRIA

     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin