Nummõr' 213
Süküskuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Koolilõ uma nägo!
  • Uudissõ
     
  • Võrol saa oppi vanno iist huult kandma
  •  
  • Rõugõn om seenenätäl
  •  
  • Noorõ nakkasõ Rõugõ TVd tegemä
  •  
  • Jutuvõistlus vanavanõmbist
  •  
  • Latsirikka perre saava kodotoetust
  •  
  • Näüdätäs võrokeelist Tähekeist
  • Märgotus
     
  • Kalkuna Andreas: Hurta võissi inämb tunda!
  • Elo
     
  • Vana paa saa kõrda
  •  
  • Teppo vägi hoit lõõtsamängu elon
  • Juhtkiri: Põlvahe Hurda-kuul!
    Uma kiil
    Savvusannan
    Kirä
    Aholämmi
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Koolilõ uma nägo!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Suurmiis Hurt andnu koolilõ uma näo 
      
    Seo süküs saava kooli hindäle kimmämbät umma näko kujonda: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Näütüses Põlva koolilatsõ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä.

    «A tuu olnu väega hää mõtõ, mul naas’ õkvalt kõrvu vaihõl helisemä!» sai Mamastõ latsiaid-algkooli juhataja Ohaka Katrin Hurda-mõttõst kõrraga härgütüst. «Vahtsõnõ kooli opikava tulõ tuu kotussõ päält läbi mõtõlda.» Et kuul omgi võtnu tsihis rahvaperimüse ja kombidõ tähtsäs pidämise, klapnu Hurda vaimsus tuuga õkvalt kokko.

    Et latsõ pidänü umast suurmehest Hurda Jakobist ja timä kogutust rahvaperimüsest inämb tiidmä, tuuga olli kõrraga peri kõik Põlva kandi koolijuhi.

    A ütski kuul olõ-i seoniaoni kimmäst Hurda-oppusõ tsihti võtnu ja koolijuhtõl olõ-i ka kimmäst tiidmist, kuimuudu oppaja latsilõ Hurdast kõnõlõsõ.

    «Mi oppaja tegevä ainõkava riikligu opikava perrä, a nä vast iks nimmasõ tunnõn Hurta rohkõmb ku muial,» arvas Põlva ütisgümnaasiumi direktri Noogi Koit. A mõtõ direktrile miildü ja täl halgahtu mõtõ, et ku 10. klassi opilasõ piät nigunii tegemä üte uurmistüü, sis võisi oppaja näid veidikese takast tsuski ja pakku vällä Hurdaga köüdetüid teemasit.

    «Hurda seldsi juht Villa Sirje om jo mi koolin tüül, oppas külh inglüse kiilt, a timä haard joba hindä olõmisõga latsi Hurda-teemaga üten,» selet’ Põlva keskkooli direktri Sarapuu Arvo ja ütel’, et keskkooli latsõ astsõva üles Hurda kodotalo vahtsõndõduisi huunidõ vallategemise pidol.

    Sarapuu Arvo ütel’, et ku oppaja iist võtnu, sis kitnü tä katõ käega Hurda-oppust takast. «Tuu olnu kimmähe värski ja tarvilik, innekõnnõ saanu häid mõttit haritusõ kotussõ päält,» ütel’ tä.

    Kõgõ inämb om Hurda Jakobist juttu olnu timä sünnükülä Himmastõ algkoolin. Koolijuhataja Rammo Tiia ütel’, et Himmastõ latsõ omma tennü Hurdast uurmistöid, laulnu võro keele tunnin timä kogutuid Põlva rahvalaulõ, saanu Hurda suguladsõ Kähri Liina kodoluutsõõrin teedä suurmehe latsõ-iäst ja perrest, mängnü Hurda-teemaliidsin näütemängen. Umal aol väikut Hurta mängnü Ojasaarõ Toomassõlõ jäi perimüskultuuri-pisiläne nii kõvastõ külge, et timäst sai tunnõt lõõdsamiis.

    A koolin om latsi veitüs jäänü ja kodoluutsõõr panti kinni. Mineväaasta lõpõt’ kooli perämäne Hurda Jakobi sugulanõ: Hurda Hanna-Maria.

    Väiku kooli kotsil hõl’osõ musta pilve a Rammo Tiia mõtõl ja ütel, et saa-i latsi Hurda-oppusõst ilma jättä. Tä lubasi naada Hurda seltsiga plaanõ pidämä, kuis tuud edesi tetä.

    Rosma kooli juhataja Kolga Kairi nimmas, et mineväaasta võtt’ eesti keele oppaja ette ja tekk’ 7.–8. klassiga suurõmba Hurda-uurmisõ. Latsõ käve Hurda Jakobi kalmu pääl Põlva kalmuaian, Võromaa muusõumin, esieräliidsi juttõ Hurdast tiidse kõnõlda keriguopõtaja. «Latsõ olli Hurdast väega huvitõdu!» kitt koolijuht, a tunnistas, et ku pall’o koolin suurmehest kõnõldas, otsustas iks oppaja.

    Latsilõ läävä uma kodokandi as’a kõrda

    «Ku kuul mõtlõs läbi, kuis umast kandist peri suurmiist inämb kooli opikavva köütä, olnu tuu väega illos – latsilõ läävä inämb kõrda sändse as’a, miä pututasõ tima kodokanti,» kitt mõtõt Haridus- ja tiidüsministeeriumi opikava talitusõ juhataja Tõnissoni Ain. Timä sõnno perrä olnu kõgõ inämb kassu tuust, ku anda mitmõlõ ainõlõ Hurda-mekk külge, näütüses kirändüs, aoluu-, luudusluu- vai inemiseoppusõ ainõlõ. Eräle Hurda-tunni olõ-i vaiagi.

    Et as’ast asja saanu, sis tulnu mõttõga üten haarda terve kuul, mitte jättä iistvõtminõ õnnõ üte oppaja olgõ pääle.

     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!