Nummõr' 204
Mahlakuu 20. päiv 2010
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Näputüüga leibä tiinmä?
  • Uudissõ
     
  • Tulõ savvusanna-tsõõriklaud
  •  
  • Mustlasõ petvä kergeuskligõ käest rauda ja akusit vällä
  • Märgotus
     
  • Mölleri Taivo: valvsimi Eesti piiri katõkõistõ!
  •  
  • Vanarahvas märgotas
  • Elo
     
  • Tal’na võro selts 20
  •  
  • Tsõõrigu sugupuu pernaanõ
  •  
  • Laul om Kasaritsa mäki pääl linnanu 140 aastat
  • Juhtkiri
    Uma Pido
    Savvusannan
    Kiri Kaasanist
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
     
    Näputüüga leibä tiinmä?
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Tüüldä inemise luutva Pajupuu Kadi (iin kuralt tõnõ) abiga naada käsitüüga leiba tiinmä 
      
      
     
    Kaarushark lätt kaubas 
      
    «Naaku-i kudama kindit, närdsovaipu vai tegemä lapitekke!» manitsas oppusõ «Käsitüüga tüüle!» oppaja, käsitüükunstnik Pajupuu Kadi – käsitüüga saa tüüd sis, ku tiit midägi esierälist. Võrol om käsitüü-ettevõtjis opat sügüsest pääle.

    «Vahtsõaastakuul tei uma firma, OÜ Sujur, är ja nüüt tii käsitüü-inemiisile tüüriistu,» kõnõlõs Parijõgi Ahti (40). Kurõnurmõ kandist Haidakult peri Võro miis om üts 12 võrokõsõst, kiä opp näputüüga leibä tiinmä. «Nuu tüüriista omma tüüluku, kõla, kaarushargi, kangakudajilõ piiritsä ja kangarihä. Ku suurõmba tüükua saa, sis nakka piili kah tegemä. Tüüd om nii pall’o, et ei jõvva är tetä.

    Vällämaa as’a omma jo niipall’o kalli, et egäüts jõvva-i näid osta. Ja ku om valli, kas osta vällämaa vai eesti tüüriist, sis valitas iks uma,» hindas uma tii löüdnü puutüümeistri.

    Miis tunnistas, et äriajaminõ ei olõ timä kõgõ kõvõmb külg: «Mullõ miildüs asjo tetä. Ku saanu äriplaani kah tetä puust, tüüpingi pääl, sis olõs mul tuu ammu valmis olnu! Aigu kah olõ-i – tiit jo tüüd kõik aig!»

    A äriplaani lännü Ahtil vaia külh: sis saanu tüütukassa abiga uma ettevõttõ jaos stardirahha küssü.

    Ettevõtjas taht saia ka lõõdsamiis Pihu Alo (50). «Paranda lõõtsaga pille: akordionnõ ja Teppo-tüüpi lõõtsu,» seletäs tä. «Julgu-i külh tuud viil suurõ kellä külge panda, a tahtnu kunagi naada esi pille tegemä.

    Parandamisõga om tüüd külh, a tuuga saa alla tuhandõ krooni kuun ja tuuga ei elä är.»

    Kaemalda oppaja hoiatusõlõ, et lapitekkega saa-i leibä tiini, miildüs tuu tüü Võro liina naasõlõ Ruusa Õielõ (57) nii väega, et tä taht näid iks edesi tetä.

    «Oppusõlt olõ saanu tüüvõttit, et tüü kipõmbalõ ja lihtsämpä lääsi,» seletäs tä.

    Olõnõs suurusõst, a kõrralikku suurt lapitekki tege Õie iks kümme päivä. Meistri tunnistas, et rahalidsõlt ei taso tüü kuigi är, tuu om iks hingele.

    «Jah, naisilõ om sakõst tuu kõgõ tähtsämb, et käsitüüga om hää teleka iin aigu viitä, mehe rehkendäse iks inne vällä, kas tasos ülepää tegemä naada vai ei,» tiid Pajupuu Kadi. «Kuiki mitte kõik: inne lihavõttit sai üte puutüümehe käest paarkümmend ilosat puumunna. Naksi uurma, et mis masva ja sis üteldi, et ilma rahalda omma!»

    A noid asjo, midä väega pall’o tegevä, saaki-i õigõ hinnaga müvvä. ««Ülekohtuliidsi» hinduga om rassõ võidõlda: pall’o käsitüütegijä omma pensionääri, kiä tegevägi tüüd viiekroonidsõ tunnitasoga, et lihtsäle olnu määnestki aoviidüst,» seletäs Pajupuu Kadi. «Ahtil lätt häste tuuperäst, et tä om saanu arvu, et Eestimaal olõ-i tõist säänest miist, kes käsitüü-riistu tege.»

    Oppus «Käsitüüga tüüle» püüdki võrokõisilõ opada, kuis esierälist käsitüü-toodõt vällä arõnda ja müvvä. A Pajupuu Kadi ütles, et Eesti inemiisist passis ettevõtjas nii säidse protsõnti ja egä Võro pundin tuu nummõr suurõmb olõ-i.

    «Otsa pääle saanu inemise omma hinnäst üte as’a pääle kokko võtnu: nä ei tii samal aol vitraaži, tikmist ja lillisäädmist,» seletäs tä. Näütüses lätt häste ütel viltjäl, kellel om uma tsiht, käekiri, tehniga ja hää maitsõ. «Inämb julgust ja välläkasumist umaaigsõst «Uku»-maitsõst!» soovitas Pajupuu Kadi. ««Uku» oll’ niivõrd kimmäs firma umal aol ja tekk’ laemba mõtlõmisõ, kuis traditsioonilist käsitüüd ülepää või ja saa tetä.»

    «Käsitüüga tüüle» tugiisik Sepäp’r’ Ms’ad’arit’ka km’õnh’õlõs, et ilma tüüldä inemiisile mõtõld oppus saa pia läbi. Ku kõik häste lätt, nakkas sügüse vahtsõnõ oppus, huviliidsi naatas otsma põimukuun. Oppusõ jaos and rahha Euroopa sotsiaalfond.


     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!